Prezıdent Joldaýlary: Qandaı tapsyrmalar júkteldi, ne oryndaldy
Memleket basshysy «Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» atty alǵashqy Joldaýyn 2019 jyldyń 2 qyrkúıeginde jarııa etti. Joldaýda azamattyq qoǵamdy damytý, aýyr qylmystar boıynsha qylmystyq zańnamany qatańdatý, ákimshilik ıýstıtsııany engizý, shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý, paıdalanylmaıtyn aýyl sharýashylyǵy jerlerin memleketke qaıtarý, taýarlar men qyzmetterdiń qunyn tómendetý, básekelestikti damytý, áleýmettik saıasatty ońaltý, bilim berý sapasyn arttyrý, qazaqstandyqtardyń óz zeınetaqy jınaqtaryn paıdalanýǵa múmkindik berý syndy máseleler kóterildi. Al bul barlyq baǵyttyń iske asyrylýyn normatıvtik qamtamasyz etý úshin Ákimshilik rásimdik-protsessýaldyq kodeks, 17 zań, Prezıdenttiń 4 Jarlyǵy men Úkimettiń 16 qaýlysy ázirlenip, qabyldandy.
Sonymen qatar, Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn eskere otyryp Úkimet jańa memlekettik baǵdarlamalardy bekitip, qoldanystaǵy Indýstrıaldyq-ınnovatsııalyq damytý, «Bıznestiń jol kartasy-2025», «Eńbek» nátıjeli jumyspen qamtýdy jáne jappaı kásipkerlikti damytý, bilim jáne ǵylymdy damytý, «Nurly jer» syndy memlekettik baǵdarlamalarǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizdi.
Prezıdenttiń ekinshi Joldaýy «Jańa jaǵdaıdaǵy Qazaqstan: is-qımyl kezeńi» dep ataldy. Onda memlekettik basqarýdyń jańa úlgisin ázirleý, jańa jaǵdaıdaǵy ekonomıkalyq damý, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarymen ózimizdi tolyq qamtamasyz etý, mıllıondaǵan aýyl turǵyndarynyń tabysyn arttyrý, eńbek ónimdiligin eki jarym ese kóbeıtý, agroónerkásip kesheni óniminiń eksportyn eki ese arttyrý, kólik-logıstıka keshenin damytý, aqsha-nesıe saıasatynyń yntalandyrýshylyq rólin kúsheıtý, elimizdi aýmaqtyq jáne keńistik turǵysynan damytý tásilderin túbegeıli ózgertý, el turǵyndarynyń zeınetaqy jınaǵynyń bir bóligin paıdalanýyna ruqsat berý, ekstrakorporaldy uryqtandyrý baǵdarlamalary boıynsha bólinetin kvota sanyn 7 myńǵa deıin, ıaǵnı 7 ese kóbeıtý, bilim, ǵylym salasyn damytý, onyń ishinde ustazdardyń jalaqysyn kóterý densaýlyq saqtaý máseleleri qamtyldy. Úkimet Joldaýdaǵy osy jáne ózge de tapsyrmalardy júzege asyrý úshin naqty is-sharalar qabyldady.
Atap aıtqanda, Qazaqstan azamattaryna zeınetaqy jınaǵynyń bir bóligin alýǵa ruqsat berildi. Nátıjesinde 1,7 mıllıonnan astam el azamaty zeınetaqy jınaqtaryn ıpotekalyq qaryz boıynsha bereshekti óteý, ıpotekasyz turǵyn úı satyp alý, «Otbasy bankte» turǵyn úı qurylys jınaq júıesi boıynsha ıpotekalyq turǵyn úı zaemyn alý, ıpotekalyq qaryz alý úshin bastapqy jarnany engizý, satyp alý quqyǵymen jalǵa alý sharty boıynsha bereshekti óteý, jeke turǵyn úı qurylysy (jer telimin satyp alýdy qosa alǵanda), ıpotekalyq turǵyn úı qaryzyn qaıta qarjylandyrý, zeınetaqy jınaqtaryn týysyna berý, emdelý maqsatynda sheship alý múmkindigine ıe boldy.
2021 jyldyń 1 qańtarynda muǵalimderdiń jalaqysy 25 paıyzǵa kóterildi. Jalaqy mólsheri aldaǵy ýaqytta da kóteriletin bolady. Jyl saıyn álemniń jetekshi ǵylymı ortalyqtarynda 500 ǵalymnyń taǵylymdamadan ótýi qamtamasyz etildi. «Jas ǵalym» jobasy aıasynda zertteý júrgizý úshin 1000 grant bólindi. Medıtsına qyzmetkerlerin yntalandyratyn qosymsha tólem úshin 150 mıllıard tóńge bólinip, zamanaýı aýrýhanalar salý qolǵa alyndy. «Ónerkásip saıasaty týraly» zań qabyldandy. «Báıterek» jáne «QazAgro» holdıngteri biriktirildi. «Báıterek» holdınginiń quramyna burynǵy «QazAgronyń» úsh enshiles uıymy – «Agrarlyq nesıe korporatsııasy» AQ, «QazAgroQarjy» AQ jáne «Aýyl sharýashylyǵyn qarjylaı qoldaý qory» AQ kirdi.
2021 jyldan bastap «Ańsaǵan sábı» arnaýly baǵdarlamasy iske qosyldy. Osy jyldyń 1 maýsymdaǵy derekterge sáıkes EKU arqyly 1307 otbasynda kópten kútken 1560 bala dúnıege keldi. Baǵdarlama 2025 jylǵa deıin jalǵasady.
«Halyq birligi jáne júıeli reformalar – el órkendeýiniń berik negizi» atty Prezıdenttiń úshinshi Joldaýy 2021 jyldyń 1 qyrkúıeginde jarııalandy. Bul Joldaýda da bilim, ǵylym, densaýlyq, ekologııa, ekonomıka, azamattardyń ál-aýqaty syndy máseleler kóterilip, naqty 5 bastama jasaldy.
Birinshi bastama eń tómengi jalaqy deńgeıin qaıta qaraýǵa qatysty boldy. Nátıjesinde, 2022 jylǵy 1 qańtardan bastap eń tómengi jalaqy mólsheri 60 myń teńgege deıin kóbeıtildý. Oǵan deıin 42 500 teńge bolǵan edi. Bul shara eldegi shamamen 1,7 mln qazaqstandyqtyń tabysyn ulǵaıtýǵa múmkindik berdi.
Ekinshi bastama jaldamaly jumysshylardyń jalaqysyn kóterýdi kózdeıdi. Bul baǵytta bıznesti óz qyzmetkerleriniń jalaqysyn arttyrýǵa yntalandyrýdyń sharalar kesheni ázirlendi.
Kelesi bastama eńbekaqy tóleý qoryna túsetin salmaqtyń ózi barynsha túsinikti ári qarapaıym bolýy qajettigine qatysty. Osy jumys aıasynda mıkro jáne shaǵyn kásipkerlik úshin júktemeni 34-ten 25%-ǵa deıin tómendete otyryp, eńbekaqy tóleý qorynan biryńǵaı tólem engizý, retteletin satyp alýǵa qatysý jónindegi talaptardyń ózgerýi, sondaı-aq jalaqyny ósiretin kásiporyndardy memleket tarapynan qoldaý kózdelgen. Jańa júıe 2023 jylǵy 1 qańtardan bastap jumys isteı bastaýǵa tıis.
Tórtinshi bastama aıasynda mádenıet qyzmetkerleri, muraǵatshylar, kitaphanashylar, tehnıkalyq qyzmetkerler, qoryqshylar, kólik júrgizýshileri syndy bıýdjetten qarjylanatyn ózge sala azamattarynyń jalaqysyn 2022 jyldan 2025 jylǵa deıin jyl saıyn orta eseppen 20 paıyzǵa ósirý qarastyrylǵan.
Besinshi bastama zeınetaqy jınaǵynyń jetkilikti mólsheriniń sheginen asatyn bóligin turǵyn-úı satyp alý maqsatynda «Otbasy bankindegi» esepshotqa aýdarýǵa ruqsat berýdi kózdeıdi. Prezıdent bastamasynyń arqasynda 1,7 mıllıonnan astam azamat 3,4 trln teńge zeınetaqy jınaqtaryn merziminen buryn paıdalandy. 1,3 mln-nan astam qazaqstandyq olardy turǵyn úı jaǵdaılaryn jaqsartýǵa baǵyttady. 172 myńnan astam adam 270 mlrd teńgege depozıt tolyqtyryp, keıinnen ıpotekalyq turǵyn úı qaryzdaryn rásimdedi.
Qasym-Jomart Toqaev «Jańa Qazaqstan: jańarý men jańǵyrý joly» atty 4-shi joldaýyn osy jyldyń 16 naýryzynda jarııalady. Joldaýdyń Qazaqstan úshin tarıhı mańyzy eldiń ákimshilik qurylymynyń ishinara ózgerýi boldy. Atap aıtqanda, Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha Úkimet Abaı (ákimshilik ortalyǵy – Semeı qalasy), Ulytaý oblystaryn (ákimshilik ortalyǵy – Jezqazǵan qalasy) qurý, sondaı-aq Almaty oblysyn Jetisý (ákimshilik ortalyǵy – Taldyqorǵan qalasy) jáne Almaty oblystaryna (ákimshilik ortalyǵy – Qonaev qalasy) bólý jóninde sharalar qabyldady. Qapshaǵaı qalasynyń ataýy halyqtyń qalaýymen Qonaev dep ózgertildi.
Ulttyq qoǵamdyq senim keńesi Ulttyq quryltaı bolyp qaıta quryldy. Onyń alǵashqy otyrysy 16 maýsymda Ulytaý tórinde ótti.
Oblys jáne respýblıkalyq mańyzy bar qala ákimi laýazymyna kem degende eki kandıdatýrany balamaly negizde usyný quqyǵy engizildi. ıAǵnı ákimder janama negizde saılana bastady.
Joldaýda kóterilgen eń mańyzdy máselelerdiń biri aýqymdy saıası reformalarǵa qatysty boldy. Dál osy reformadan týyndaıtyn jaıttar jalpyulttyq referendýmǵa túrtki boldy. Referendým 5 maýsymda ótip, Qazaqstan halqy elimizdiń Ata zańynyń 33 babyna birneshe ondaǵan túzetýler men tolyqtyrýlardy qoldady. Nátıjesinde jańarǵan Konstıtýtsııada Prezıdenttiń jaqyn týystaryna saıası memlekettik qyzmetshi bolýǵa jáne kvazımemlekettik sektorda basshylyq laýazymdardy ıelenýge zań júzinde tyıym salyndy. Ólim jazasyna tyıym salý týraly sheshim birjola bekitildi.
Foto: akorda.kz
