Prezıdent suhbatynda aldaǵy mindetterdiń mańyzyna toqtalǵan – Máýlen Áshimbaev

ASTANA. KAZINFORM – Senat depýtaty Máýlen Áshimbaev Memleket basshysynyń «Ana tili» gazetine bergen suhbatyna oraı Facebook jáne Instagram áleýmettik jelilerinde jazba jarııalady. 

Мәулен Әшімбаев
Фото: ҚР Парламенті Сенаты

Búgin «Ana tili» gazetine Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly Toqaevtyń kólemdi suhbaty jarııalandy. Onda Memleket basshysy ótken jyly atqarylǵan jumystardy oı eleginen ótkizip, aldaǵy mindetterdiń mańyzyna toqtalǵan.

Osy oraıda Prezıdentimizdiń jyl basynda baspasózge suhbat berip, el damýynyń basym baǵyttaryn aıqyndap alý ıgi dástúrge aınalyp kele jatqanyn atap ótken jón.

Bıyl da Memleket basshysy teńge baǵamynan bastap Qańtar oqıǵasyna deıingi qoǵamda qyzý talqylanǵan ózekti máselelerge qatysty kóptiń kókeıinde júrgen saýaldarǵa jaýap berdi. Bul Prezıdentimizdiń ashyqtyq, dıalog, ádilettilik qaǵıdatyna taban tiregen saıasatynyń jarqyn kórinisi ekeni anyq.

Jalpy Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev aıtqandaı, byltyr keshendi bastamalar jalǵasyn taýyp, elimiz eleýli nátıjelerge qol jetkizdi. Infraqurylymdy jańǵyrtý baǵytynda aıtarlyqtaı jumys qolǵa alyndy. Sondaı-aq 18 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi jáne 7 myń shaqyrym jol salynyp, jóndeldi. Almaty, Qyzylorda jáne Shymkent áýejaılarynda jańa termınal iske qosyldy.

Óńdeý sektorynyń ónerkásiptegi úlesi óndirý salasynyń deńgeıine jýyqtady. Dıqandar 27 mıllıon tonnaǵa jýyq astyq jınap, sońǵy jyldardaǵy rekordtyq kórsetkish tirkeldi. Bul Qazaqstannyń aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy áleýetin arttyra túskeni sózsiz.

Áleýmettik memleket retinde elimizde bul baǵytqa basa mán berildi. Osyǵan baılanysty byltyrdan bastap «Ulttyq qor – balalarǵa» baǵdarlamasy aıasynda tólem berilip keledi. Zeınetaqy, járdemaqy, shákirtaqy jáne azamattyq sala qyzmetkerleriniń jalaqysy kóbeıdi. Elimizdiń túkpir-túkpirinde júzdegen jańa mektep, balabaqsha jáne sheteldiń jetekshi joǵary oqý oryndarynyń bólimsheleri ashyldy.

Sońǵy jyldarda memleketimizdiń ekonomıkalyq áleýetin, egemendigin jáne halyqaralyq arenadaǵy ornyn nyǵaıtý baǵyttary boıynsha aýqymdy jumys atqarylǵany belgili. Osy rette barlyq ekonomıkalyq reforma, eń aldymen, azamattardyń ómir súrý sapasyn arttyrýdy kózdeıtinin aıta ketken abzal.

Suhbatta keshendi reformalardy zańnamalyq turǵydan qamtamasyz etý máselesi de sóz bolǵan. Osyǵan baılanysty byltyr áıelderdiń quqyǵyn qorǵaý, balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý, «Keleshek» atty biryńǵaı erikti jınaqtaýshy júıeniń qyzmetin júrgizý, nesıe alyp, qaryzǵa batýǵa jol bermeý, esirtkimen, lýdomanııamen kúres jáne taǵy basqa salalarǵa qatysty zańdar qabyldandy.

Prezıdentimiz osy jumysty iske asyrý jolynda Parlament mańyzdy ról atqaryp kele jatqanyn aıtty. Bul – biz úshin joǵary baǵa jáne zor jaýapkershilik.

Memleket basshysy kóktemgi sý tasqyny men Mańǵystaý oblysynda bolǵan ushaq apatyna da toqtalyp, atalǵan syn-saǵattarda halqymyz yntymaqtyń ozyq úlgisin kórsetkenin tilge tıek etti. Azamattardyń qorshaǵan ortany qorǵaýǵa qatysty jaýapkershiligin arttyra túsken jasampaz joba «Taza Qazaqstan» ekologııalyq aktsııasynyń mańyzy da atap ótildi.

Prezıdentimiz aldaǵy ekonomıkalyq jańa reformalardyń strategııalyq baǵdaryn da belgilep berdi. Soǵan sáıkes shıkizattyq emes sektorlardy damytý arqyly ekonomıkanyń ósimin qamtamasyz etý memlekettik saıasattyń negizgi baǵyty bolmaq. Sol úshin óńdeý ónerkásibin damytýǵa, zamanaýı tehnologııalardy engizýge jáne ekonomıkany ártaraptandyrýǵa basa mán beriledi.

Turǵyn úı, jańa jaıly mektepter men medıtsınalyq nysandar salý arqyly áleýmettik ınfraqurylymdy damytý jumysy jalǵasa beredi. Sondaı-aq bıyl «Jumysshy mamandyqtar jyly» aıasynda eńbek adamynyń bedelin kóterýge jáne eńbekqorlyq, kásibılik sııaqty qundylyqtardy dáripteýge erekshe kóńil bólinedi.

Suhbatta halyqaralyq yntymaqtastyqty odan ári nyǵaıtyp Qazaqstannyń álemdik arenadaǵy orta derjava retindegi rólin kúsheıtý máseleleri de aıtyldy. Talǵardaǵy qylmysty oqıǵa, biryńǵaı saǵattyq beldeý, merziminen buryn saılaý máseleleri de nazardan tys qalǵan joq.

Prezıdentimiz jas býynnyń belsendiligine, olardyń el erteńine beıjaı qaramaı, barlyq bastamaǵa ún qosyp kele jatqanyna nazar aýdaryp, óskeleń urpaqtyń boıyna durys qundylyqtardy sińirýdiń mańyzyna da toqtalyp ótti.

Jalpy, suhbatta egemendigimizdi nyǵaıtýdy jáne elimizdi órkendetýdi kózdeıtin basym baǵyttar naqty belgilendi. Olardy iske asyrýǵa ár qazaqstandyq atsalysyp, eldik múdde jolynda bárimiz judyryqtaı jumylýymyz kerek. Sol kezde ǵana zań men tártip saltanat qurǵan, damyǵan Ádiletti Qazaqstan qalyptastyramyz.

Сейчас читают