Prezıdent maqalasynan oıǵa túıgen nárse kóp - Nurtóre Júsip
«Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń maqalasy elim, jurtym degen jurttyń kóńilinen shyqty dep oılaımyn. Jańa jyldyq quttyqtaýynda Memleket basshysy «elimizdi aspen de, taspen de qorǵaımyz»,- degen bolatyn.
Qazaq Qazaqtyń atamekeninde otyr! Biz eshkimnen jerdi syıǵa alǵan joqpyz! Dálel jetkilikti.
- «Babalardan mura bolǵan qasıetti jerimiz – eń basty baılyǵymyz. Qazaqqa osynaý ulan-ǵaıyr aýmaqty syrttan eshkim syıǵa tartqan joq. Búgingi tarıhymyz 1991 jylmen nemese 1936 jylmen ólshenbeıdi», - dedi Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev. Batyl baılam! Uqqan adamǵa – Ataly sóz!», - dedi Nurtóre Júsip.
Senator tarıhymyzdy durystap alý – memlekettik másele ekenin jetkizdi.
«Bizdiń osy ýaqytqa deıin bir olqy tusymyz – Qazaqstan tarıhyn tutas qamtyp jaza almaǵanymyz. Prezıdent osy máseleni de tap basyp aıtypty.
- «Qazaqstannyń akademııalyq úlgidegi jańa tarıhyn jazýdy dereý bastaý kerek. Bul iske bedeldi tarıhshylarymyzdy tartý qajet. Sonymen qatar, shetel aýdıtorııasyna arnalǵan Qazaqstannyń qysqasha tarıhyn jazyp, álemniń negizgi tilderine aýdarýdy usynamyn. Bul – qazaqtyń san ǵasyrlyq shynaıy tarıhyn álemge tanytýdyń birden-bir joly», - dep jazady Prezıdent.
Osy rette óte bilikti jas tarıhshylardy álemniń ár shalǵaıyna attandyryp, arnaıy Qazaq tarıhyn zertteý men zerdeleý isine kóńil bólý kerek. Ásirese, aǵylshyn, arab, qytaı, úndi, parsy jáne Eýropa elderiniń tilin jaqsy biletin jastardan maqsatty top quryp, shetel arhıvterin úńgip zertteý kerek.
Tarıhymyzdy durystap alý – memlekettik másele. Ulttyq sana tarıhy sanany jańǵyrtýdan bastaý alady. Osyny eskerý kerek!», - dedi Nurtóre Júsip.
Onyń pikirinshe, tarıhı fılmder túsirý arqyly ulttyń jadyn jańǵyrtýǵa jol ashylady.
«Ultymyz talaı «tar jol, taıǵaq keshýden« ótti. Qazaqtyń kórmegen qıyndyǵy, tartpaǵan taqsyreti joq. Memleket basshysy qyrǵyzdyń «Qurmanjan datqa» fılmi týraly tekke aıtyp otyrmaǵan bolar. Prezıdent Eldik pen memlekettilikti sanaǵa sińirý úshin bizge tarıhı fılmderdiń qajet ekendigin aıtty. Tarıhı taqyrypqa arnap túsirilgen alty-jeti-aq fılm qaı jyrtyqqa jamaý bolady? Prezıdent tapsyrmasyna sáıkes, memlekettik tapsyrystyń belgili bir bóligi mindetti túrde tarıhı taqyryptarǵa baǵyttalatyn bolady. Bul – óte jaqsy usynys!
Til – Táýelsizdik tuǵyry! Memlekettik til – táýelsizdiktiń bir atrıbýty! Osyny eskergen Prezıdent barsha qazaqstandyqtarǵa, onyń ishinde qazaq tilin áli jete meńgermegen otandastarǵa úndeý tastady. «Jastar aǵylshyn tilin nemese basqa da tilderdi az ǵana ýaqytta meńgere alatynyn kórip otyrmyz. Tutas býyn almasqan osy jyldarda qazaq tilin úırengisi kelgen adam ony áldeqashan bilip shyǵar edi», - dedi Prezıdent.
Bıyl Táýelsizdigimizdiń 30 jyldyǵy. Bylaısha alsaq, az ýaqyt emes. Ózimizdiń álsiz tustarymyzdy ózimiz bilemiz. Tezirek olqynyń ornyn toltyrmaq kerek. Táýelsizdik – ulttyń baǵy! Qazaq úshin bárinen qymbat uǵym! Prezıdenttiń maqalasynda Eldik murat anyq aıqyndalǵan. Nazar aýdaratyn, mán beretin memlekettik máseleler barshylyq», - dedi Nurtóre Júsip.
Senator maqaladan oıǵa túıgen nárse kóp ekenin jetkizdi.
«Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy «Táýelsizdikti jyl sanap, aı sanap, apta sanap, kún sanap, saǵat sanap shegeleı berý kerek», - degen edi bir suhbatynda.
Bizge tegeýrindi is kerek. Talap kerek. Taǵat kerek. Maqaladan oıǵa túıgen nárse kóp.
Esti azamattar eldiktiń jolynda eldiń arbasyn alǵa qaraı birge tartady dep esepteımin», - dedi ol.
