Prezıdent Ermek Serkebaevtyń mereıtoılyq keshine qatysýshylardy quttyqtady
ASTANA. KAZINFORM – Astanada Qazaqstannyń halyq ártisi, kórnekti opera ánshisi Ermek Serkebaevtyń týǵanyna 100 jyl tolýyna arnalǵan «Ǵasyr daýysy» atty mereıtoılyq mýzykalyq kesh ótti. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev kontsert qatysýshylaryna quttyqtaý joldady.
Prezıdenttiń quttyqtaý hatyn QR Premer-Mınıstriniń orynbasary – Mádenıet jáne aqparat mınıstri Aıda Balaeva oqyp berdi.
Quttyqtaýda Ermek Serkebaevtyń ulttyq ónerdiń órkendeýine ólsheýsiz úles qosqan biregeı daryn ıesi ekeni atap ótilgen. Memleket basshysy onyń qazaq jáne álemdik operalardyń tańdaýly partııalaryn joǵary sheberlikpen oryndap, ulttyq mádenıettiń abyroıyn halyqaralyq sahnalarda asqaqtatqanyn aıtty.
«Áıgili óner perzenti Ermek Serkebaevtyń 100 jyldyǵy ıÝNESKO kóleminde atalyp ótetin mereıtoılar tizimine engizildi.
Ermek Bekmuhameduly birtýar ánshi ári ulaǵatty ustaz boldy. Ol Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasynda uzaq jyl qajyrly eńbek etip, kóptegen shákirt tárbıeledi. Osylaısha, qaıtalanbas qoltańbasy bar án mektebin qalyptastyrdy.
Dara tulǵanyń ǵasyr toıy – ulttyq mereı. Onyń óreli óneri, bekzada bolmysy – óskeleń urpaqqa úlgi-ónege. Sondyqtan Ermek Serkebaevtaı ult perzentiniń esimin ulyqtaý, onyń murasyn dáripteý barshaǵa ortaq mindet ekeni anyq», – delingen Prezıdenttiń quttyqtaýynda.
Mereıtoılyq keshke Ermek Serkebaevtyń otbasy músheleri qatysyp, sahnada Murat Serkebaev, Baıǵalı Serkebaev jáne Jámılá Serkebaeva óner kórsetti.
Shyǵarmashyl áýlettiń ókili Murat Serkebaev Memleket basshysynyń mádenıet salasyna kórsetip otyrǵan qoldaýyna alǵys bildirip, keshtiń joǵary deńgeıde uıymdastyrylǵanyn atap ótti.
Al mýzykant ári prodıýser Baıǵalı Serkebaev bul mereıtoılyq keshtiń otbasy úshin ǵana emes, ákesiniń shyǵarmashylyǵyn qadirleıtin barsha ónersúıer qaýym úshin mańyzdy oqıǵa bolǵanyn aıtty.
Kesh barysynda Ermek Serkebaevtyń repertýaryndaǵy qazaq mýzyka óneriniń altyn qoryna engen shyǵarmalarmen qatar, kópshilikke tanymal ánderdiń zamanaýı óńdeýdegi nusqalary oryndaldy.
Aıta keteıik, 5 myńǵa jýyq oqýshy Ahmet Jubanovtyń «Bı» kúıin oryndady.
