«Polıgraf quqyq qorǵaý organdaryna qyzmetke turǵysy keletinderdi tekserý tetigine aınalady» - BAQ-qa sholý

None
None
ASTANA. 7 naýryz. QazAqparat - «QazAqparat» agenttigi respýblıkalyq basylymdarda 7 naýryz, beısenbi kúni shyqqan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, Májilis Tóraǵasy Nurlan Nyǵmatýlınniń jetekshiligimen ótken palatanyń keshegi kezekti otyrysynda kún tártibine sáıkes on bir másele qaraldy. Bul joly depýtattar quqyq qorǵaý men sot-saraptama qyzmeti, derbes derekter jáne memlekettik qyzmet kórsetýge qatysty zań jobalaryn talqyǵa saldy. «Quqyq qorǵaý qyzmeti týraly» Zańǵa ózgeris jáne tolyqtyrýlar qarastyratyn zań jobasyn Bas prokýrordyń birinshi orynbasary Iogan Merkel tanystyrdy. Onyń sózinen belgili bolǵanyndaı, zań jobasynda quqyq qorǵaý organdaryna qyzmetke turýǵa kandıdattardyń mindetti túrde polıgrafologııalyq zertteý­den ótý tártibi usynylyp otyr eken. Bul zań jobasy Іshki ister mınıstrliginiń keńeı­til­gen alqasynda Memleket bas­shy­synyń bergen tapsyrmasyn oryndaý úshin ázirlengen. Polıgrafty paıdalaný tár­tibi, qandaı quraldy paıdalaný máselesi jóninde Astana qalalyq Іshki ister departamentinde arnaıy kóshpeli otyrys ta ót­ki­zilgen. Talqylaý barysynda «polıgrafologııalyq zertteý» uǵymy naqtylanyp, quqyq qorǵaý qyzmetine kandıdatty polıgrafta tekserýdi psıhofızıologııalyq kýálandyrýdyń bir bóligi retinde taný jón dep sheshildi. Bul maqala basylymnyń búgingi sanynda «Polıgraf quqyq qorǵaý organdaryna qyzmetke turǵysy keletinderdi tekserý tetigine aınalady» degen taqyryppen berilgen.

Osy gazette «Erler eskeretin erekshe jaı» atty maqala basyldy. Qazirgi tańda medıtsınanyń ýrologııa salasyndaǵy ózekti taqy­ryptardyń biri - erlerdiń qýyq asty beziniń syrqattary. 60 jastan asqan erler arasynda bul aýrý júrek aýrýlary men qaterli isikke qaraǵanda jıi kezdesedi. Qýyq asty beziniń (prostatanyń) barynsha keń taraǵan syrqat túrleri retinde jedel jáne sozylmaly prostatıt; qýyq asty beziniń zalalsyz gıperplazııasy (prostata adenomasy); qýyq asty beziniń qaterli isigin ataýǵa bolady.
Zamanǵa saı ár jastaǵy adamdar baýyrdyń, búırektiń, júrektiń qaıda ornalasqanyn jáne olardyń atqaratyn qyzmetterin bilgenimen, qýyq asty bezi týraly túsinikteri joqqa tán. Bul máselege ýrolog, androlog mamandar keıingi kezde basa nazar aýdara bastady. Son­dyqtan, jasy ulǵaıǵan er adamdar arasynda qýyq asty bezi aýrýlaryn profılaktıkalyq túr­de emdetetinderdiń sany arta túsýde.


***

«Qazaq kúresine qyzyǵýshylar kóbeıdi. Sońǵy eki jyldan beri tu­raqty dástúrge aınalyp kele jatqan «Qazaqstan barysy» jobasynyń dittegeni de, kózdegen maqsaty da osy. Endi birneshe jyldan keıin bú­kil álemniń apaıtós jigitteri qa­zaq kúresi boıynsha boz kilemde beldesip jatsa, tańyrqaýdyń keregi joq»,- dep jazady «Aıqyn» gazeti. Qazir jumyr jerdiń túkpir-túkpirinde qazaq kúresinen jarys ótip jatyr. Buǵan qýaný kerek. Búginde álemniń 80-nen astam elin­de qazaq kúresiniń federatsııasy bar. Birneshe jyldan keıin «Qa­zaqstan barysy» jobasyna sonaý Afrıkadan alpaýyt qara násildi jigitter kelip, kilemniń shańyn shy­ǵaryp jatsa, bul - jaqsy úr­dis. Biz soǵan umtylýymyz qajet. Bul maqala kópshilik nazaryna «Qazaq kúresi Afrıkada qanat jaıdy» degen taqyryppen usynylyp otyr.

«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, qary qalyń, aıazy qatty, aq tútek borany at qulaǵyn kórsetpeıtin qaharly qystan keıin jer-kókti topansýmen toltyratyn kóktem de kelip jetti Shyǵysqa. Kóktemmen birge elimizdiń Tótenshe jaǵdaılar mınıstri Vladımır Bojko bastaǵan delegattar keldi. Ondaǵy maqsat - qar qursaýynda jatqan óńirdiń jaǵdaıyn kózben kórip, aldaǵy qarǵyn sýǵa qarsy daıyndyq jumystaryn pysyqtaý. Mamandardyń aıtýynsha, bıyl Shyǵys Qazaqstan aýmaǵyna jaýǵan qardyń qalyńdyǵy jyldyq mól­sher­den eki-eki jarym esege, taýly aımaq­tarda úsh-tórt esege deıin asyp ketedi. Buǵan qosa, naýryzdyń basyn ala jaý­ǵan jańbyr men japalaqtaǵan qar aldaǵy tasqynnan bolatyn qaýiptiń bultyn qoıýlata tústi. Sondyqtan ob­lys ákimdigi bas bolyp, barlyq jaýap­ty oryndar tabıǵat apatynyń aldyn alý sharalaryna bilek sybana kiris­ken. Qaýipti aımaqtar, onyń ishinde sý qoımalary, ózen-sýlardyń jaǵa­laý­lary, gıdrotehnıkalyq ǵımarattar jáne basqa da nysandar qatań baqy­laýǵa alynyp, táýlik boıy kúzet qo­ıylǵan. Degenmen túıini tarqa­tyl­maǵan keıbir máseleler de bar sııaqty. Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi Berdibek Saparbaevtyń aıtýynsha, aldyn alý jáne daıyndyq jumys­taryn tolyqqandy júrgizý úshin teh­nıkalar men qarjynyń jetispeý­shiligi qolbaılaý bolyp otyr. Bul maqala «Shyǵysta 157 mekendi sý basý qaýpi tónip tur» degen taqyryppen berilgen.

***

«Alash aınasy» gazetiniń birinshi betindegi «Oı-kókpar» turaqty aıdary «Jumysty úılestirý úshin PIK basshylaryn ákimdiktiń taǵaıyndaǵany durys bola ma?» degen saýalǵa arnalǵan. Onda qoǵam qaıratkeri Tasbaı Sımambaev «Ákimdik qaıtkenmen de quzyrly organ, bıligi bar, qamshylaıtyn tizgini bar, sózderi de ótedi. Olaı bolsa qatań zańmen, talappen jumys isteıik. Árbir tapsyrma qatal buıryqpen bekitilip, oryndalmasa dál solaı qatal jazalansyn. Aıyppuldy qaltasynan tólesin.Ákimdikte qanshama kommýnaldy jáne qurylys bólimderi bar, eger ár bólim óz salasy boıynsha PIK-terdiń jumystaryn qadaǵalap otyrsa, bul másele túbegeıli joıylar edi» dese, Almaty qalasy ákiminiń baspasóz qyzmetiniń jetekshisi Sergeı Kýıanov «Ákimdik PIK basshylaryn taǵaıyndaı almaıdy. Eger taǵaıyndaıtyn bolsa, ony PIK emes basqasha ataıyq. Nege deseńiz, «páter ıeleri kooperatıvi» degen ataýdyń ózi aıtyp tur emes pe, ol - jekemenshik. Jekemenshik páter ıeleriniń kooperatıvi zańǵa sáıkes jeke múlik retinde qarastyrylady. Al ákimdik memlekettik emes qurylymdarda taǵaıyndaýlar jasaı almaıdy» dep zań aıasynda jaýap qatady. Taǵy bir maman-saıasattanýshy, bloger Ádil Nurmaqov «Qalaı bolǵan kúnniń ózinde PIK basshylaryn taǵaıyndaý múmkindigin halyqtan alyp alýǵa bolmaıdy. Al ákimdikterge múldem senbeý kerek. Ákimdikter onsyz da óz tamyr-tanystaryn jumyspen qamtýdyń qamyn oılap júr. Endi olarǵa PIK-ti de bersek, ońbaı qatelesemiz» degen oıda.

Osy basylymnyń «Qoǵam» betindegi «Jetimderi úıi joq el bolsaq...» degen maqalada jetimder úshin eń ózekti baspanaly bolý máselesi qozǵalady. Onda «dál qazirgi tańda kezekke turǵan 8000-ǵa jýyq jetim baspanadan dámeli. Alaıda, bıýrokratııalyq sebepterdiń saldarynan 2000-nan astam jetim baspana kezegine tirkele almaǵan. Jetimderdiń baspanaly bolýy óz aldyna bólek áńgime, qazir keıbir jetimderdiń ıeliginde bar úılerdi saqtap qalýdyń ózi muńǵa aınalyp otyr. Resmı derekterge súıensek, sońǵy jeti jylda respýblıka boıynsha 14 myń balanyń 832-si ǵana ózderine tıesili páterdiń kiltine ıe bolǵan» degen kóńilge qaıaý túsirer málimet keltiriledi. Sóıtip maqalada Májilis depýtaty Darıǵa Nazarbaeva hanymnyń «bizde jetimderdiń taǵdyryn bastan-aıaq jaýapkershiligine alatyn bir-aq vedomstvo bolýy kerek. Ol - QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi» degen usynysy talqyǵa salynady.

Сейчас читают
telegram