Petropavldaǵy jylý-elektr ortalyǵynyń oranjereıasy jańa ósimdiktermen tolyqty
«Sevkazenergo» AQ baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, 2-Jylý-elektr ortalyǵynyń oranjereıasy ótken ǵasyrda salynǵan. Kezinde jylyjaı retinde ǵana qoldanylyp, kókónis ósirilgen. Tek sońǵy jyldary ǵana munda ósimdikterdiń túr-túri paıda boldy.
Oranjereıa 375 sharshy metrdi alyp jatyr. Munda negizinen bólme gúlderi – fıkýs, qaztamaq, kaktýs, aloe sııaqty ósimdikterdiń túr-túri ósedi. Baqtaǵy tártipke, ósimdikterdi kútip-baptaýǵa stantsııanyń aǵa kógaldandyrýshysy Vasılıı Kostıýkov jaýapty.
Vasılıı Kostıýkov – joǵary bilimi bar agronom. Sondyqtan ár ósimdiktiń babyn jaqsy biledi. Jazda oranjereıadaǵy temperatýrany +20,+25 gradýstan asyrmasa, qysta qatty aıazda baqta +30 gradýsty ustaıdy.
«Oranjereıadaǵy gúlderdiń túrin jylda azdap bolsyn kóbeıtýge tyrysamyn. Bıyl Máskeýden bólme ósimdikteriniń jańa túrlerin tapsyryspen alǵyzdym. Olar – gıbıskýstyń úsh túri, ıpomeı-batattyń tórt túri jáne lantana ósimdigi. Ipomeı-batat tek sońǵy on jyldan beri ǵana dekoratıvti ósimdik retinde ósirile bastady, buǵan deıin asqa paıdalanylatyn. Túrli-tústi japyraqtary gúlzarlarǵa erekshe kórik beredi», - deıdi Vasılıı Kostıýkov.
Jylý-elektr ortalyǵynyń qyzmetkerleri bos ýaqytta, ásirese qysta oranjereıaǵa jıi keledi, bul – olardyń súıikti demalys ornyna aınalǵan. Unaǵan gúlderinen óskin alyp, ózderi de ósire alady. Vasılıı Kostıýkov olardyń qolyn qaqqan emes, kerisinshe, ósimdikti kútip-baptaýda aqyl-keńesin aıamaıdy.
