Petropavldaǵy jańa zamanaýı aýrýhana mindetti túrde qoldanysqa beriledi – Vıacheslav Dýdnık

Petropavlda zamanaýı kópbeıindi aýrýhananyń qurylysyn jedeldetý boıynsha tıisti jumystar atqarylyp jatyr. BAQ ókilderi nysannyń naqty qashan qoldanysqa beriletinin óńirge jumys saparymen kelgen Densaýlyq saqtaý mınıstriniń orynbasary Vıacheslav Dýdnıkten bilmek boldy, dep habarlaıdy Kazinform.

Petropavlda tórt jyl buryn irgetasy qalanǵan zamanaýı aýrýhana jospar boıynsha 2,5-3 jylda salynyp, paıdalanýǵa berilýi tıis edi. Alaıda búginde nysan «saqaldy» qurylysqa aınalǵan.

«YDA Group» túrik kompanııasy salyp jatqan aýrýhana Soltústik Qazaqstan oblysy úshin mańyzdy joba. Sondyqtan óńirge jumys saparymen kelgen QR Densaýlyq saqtaý vıtse-mınıstri Vıacheslav Dýdnıkke brıfıngte qoıylǵan alǵashqy suraq ta osy nysan jaıynda boldy.

«Aýrýhana memlekettik jekemenshik áriptestik aıasynda salynyp jatyr. Ony iske qosý úshin birneshe kezeńnen ótý kerek. Eń aldymen jobalyq-smetalyq qujaty jasalýy tıis. Nysandy turǵyzý úshin jáne zamanaýı qondyrǵyǵa qansha qarajat kerektigi anyqtalady. Memlekettik saraptama júrgizilýi kerek. Keıin Úkimettiń arnaıy komıssııasy qarastyryp, sodan soń nysandy qosý týraly sheshim qabyldaıdy. Ony túrik qurlysshylary salyp jatyr. Olardyń tájirıbesi mol», - dedi Vıacheslav Dýdnık.

Vıtse-mınıstrdiń aıtýynsha, dál osyndaı joba Túrkistanda da iske asyrylyp jatyr. Ol óńirde biraz jumys atqaryldy.

«Joba mindetti túrde Petropavlda iske qosylady. Nátıjesinde SQO turǵyndary úshin kórsetiletin medıtsınalyq qyzmettiń sapasy óte joǵary deńgeıge kóteriledi. Óıtkeni ınvestor qurylys nysanyn salyp qana qoımaı, dárigerlerdi tańdap, Túrkııaǵa oqýǵa aparyp, biliktiligin joǵarylatýdy kózdep otyr. Sondaı-aq jańa aýrýhanaǵa jetekshi mamandardy jumys isteýge shaqyrmaqshy. Sondyqtan biz barlyǵymyz bul klınıkanyń iske qosylǵanyn asyǵa kútip otyrmyz.

Eger joba Petropavlda jáne Túrkistanda sátti aıaqtalatyn bolsa, mundaı zamanaýı aýrýhanalar basqa óńirlerde de salynady», - dedi mınıstrdiń orynbasary.

Jıynda kadr máselesi de kóterildi. Búginde SQO-da 134 dárigerdiń orny bos tur.

«Medıtsına mamandary el boıynsha jetispeıdi. Sebebi, dáriger - óte jaýapkershiligi mol mamandyq. Olar eń az degende 6 jyl oqıdy. Qazir qoǵamda dárigerge degen qurmet azaıyp barady. Jaqynda ǵana osy sizderdiń óńirlerińizde dárigerdi soqqyǵa jyqty. Bul durys emes. Osyndaı oqıǵalardan keıin jastar bul salany tańdaǵysy kelmeıdi», - dedi Vıacheslav Dýdnık.