Petropavlda Noǵaıbaı bıdiń 185 jyldyǵyna oraı tarıhı drama sahnalandy
Noǵaıbaı Batyrbekuly 1834-1917 jyldar aralyǵynda Soltústik Qazaqstan oblysynyń qazirgi Maǵjan Jumabaev aýdanynda ómir súrgen. Tarıhshylardyń málimetinshe, ol - bolys, bı bolǵan. Bolystyq qyzmeti orys sharýalarynyń qazaq jerine kóship kelip jatqan alasapyran ýaqytqa tuspa-tus kelip, Noǵaıbaı jergilikti halyqqa pana bola bilgen.
Salt-dástúrdi, dala zańyn tolyq meńgergen, týrashyldyǵymen tanylyp, halyq arasynda bedeli artqan, ári sózdiń parqyn biletin sheshen Noǵaıbaı Batyrbekulyn óńirdiń aqsaqaldary bı saılaıdy. El daýyn, jer daýyn halyq paıdasyna sheship, ádiletti bı bola bildi.
Noǵaıbaı Batyrbekulynyń ómiri men qyzmeti jónindegi qundy qujattar Sankt-Peterbor, Omby qalalarynda, sonymen qatar Almaty qalasyndaǵy ortalyq arhıvterde saqtalǵan eken. «Noǵaıbaı» týyndysynyń jazylýyna da osy derekter negiz bolǵan. Pesanyń avtory - Mádenıet qaıratkeri Bolat Mamytbekov. Spektakldiń rejısseri - S.Muqanov atyndaǵy qazaq sazdy-drama teatrynyń kórkemdik jetekshisi, QR Tuńǵysh Prezıdenti - Elbasy qorysyılyǵynyń laýreaty, «Daryn» memlekettik jastar syılyǵynyń ıegeri Farhad Moldaǵalı.
Uıymdastyrýshylardyń aıtýynsha, bul bastama Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy jáne «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografııasy» jobasy aıasynda júzege asty. Maqsat - dańqty babanyń elge sińirgen eńbegin kórsetý, nasıhattaý, tanytý.
2000 jyldary SQO Maǵjan Jumabaev aýdanyndaǵy aýyldyq okrýgke Noǵaıbaı bıdiń aty berildi. Búgingi kúni tulǵanyń jolyn jalǵastyryp júrgen urpaqtary bar. Noǵaıbaı Batyrbekulynyń mazary Qazaqstannyń jalpyulttyq kıeli jerlerine engizilgen.
