Petropavlda ımam bastaǵan halyq jarapazan aıtyp, kóshe aralady
Petropavlda qazaqtyń ulttyq kıimin kıgen, dombyra ustaǵan bir top adam ortalyq kóshemen júrip ótip, jarapazan aıtyp, kópshiliktiń tańdanysyn týdyrdy. Іs-sharanyń ótýine uıytqy bolǵan – «Qyzyljar» ortalyq meshiti.
«Jarapazan degen sózdiń maǵynasy Ramazan keldi degendi bildiredi. Muny dinı jyr dep aıtýǵa bolmaıdy. Bul qazaq halqynyń dástúrli jyrlarynyń biri. Qazaq halqy buryn Ramazan aıy kelgende, telearna, radıo bolmaǵan kezde osylaı jarapazan aıtyp, halyqty Ramazan aıynyń týǵany jóninde habardar etken.
«Ramazan aıy kele jatyr, qasıetti aıdyń berekesinen qur qalmańyzdar» dep eskertedi, shaqyrady», - deıdi Soltústik Qazaqstan oblysynyń bas ımamy Hamzat Qajymuratuly.
Imamnyń aıtýynsha, jarapazan jyrynyń túrleri kóp – elý shaqtysy bar. Buryn bul jyrdy balalarǵa arnaıy jattatyp, úıdi-úıge jibergen. Jarapazan aıtylǵan úı jaqsy tilekpen kelgenderdi bos qol jibermeýge tyrysqan.
Soltústik Qazaqstan óńirinde bul dástúr kenje qalǵan. Biraq, Almaty, ortalyq Qazaqstanda, tipti myna kórshi turǵan Aqmola oblysynda ol jyl saıyn aıtylyp keledi.
«Osy dástúrimizdi qaıta jandandyrý maqsatynda qolǵa alynǵan shara ǵoı. Kópshilik bile bermeıdi. Ásirese ózge ult ókilderine qazaqtyń osyndaı da dástúri bar ekenin kórsettik.
Búgin Qazaqstan Konstıtýtsııasy kóshesimen júrip óttik. Halyq kóp jınalǵan saýda ortalyǵynda bolyp, jarapazan aıttyq. Imamdar, meshit shákirtteri bar jurtty Ramazan aıymen jáne Naýryz meıramymen quttyqtadyq.
Atalarymyz bata berip, ájelerimiz shashý shashyp, máre-sáre boldyq. Halyq jaqsy qabyldady», - deıdi Hamzat Qajymuratuly.
