«Pedofılderge qarsy úkimettik baǵdarlama ázirlenýi múmkin» - baspasózge sholý
***
«Pedofılderge qarsy úkimettik baǵdarlama ázirlenýi múmkin» dep jazady «Aıqyn» basylymy. Elimizdegi balalarǵa qarsy jynystyq zorlyq jasaý derekteriniń artýyna baılanysty bul problemany Bas prokýratýra baqylaýǵa alypty.
Atap aıtqanda, balalarǵa jynystyq zorlyq-zombylyq jasaýǵa qarsy is-qımyl jasaý jónindegi zańdyq bazany jetildirýge aıryqsha nazar aýdaryldy. Bul iste pedofılderge qatysty qylmystyq jaýapkershilikti qatańdatý, balalarǵa zorlyq kórsetip sottalyp shyqqan adamdarǵa ákimshilik qadaǵalaýdy kúsheıtýdi qamtamasyz etý máseleleri de qamtylady.
«Taǵy bir jańalyq: buryn bala zorlap, sottalyp shyqqan adamdar belgili bir jerge kelip turaqtasa, jergilikti turǵyndardy óz aralaryna turýǵa kimniń kelgendigi týraly mindetti túrde habardar etý máselesi pysyqtalmaq!
Bas prokýror mundaı qylmyskerlerge kesilgen jazany jeńildetýdiń shartty túrde merziminen buryn bosatý, shartty túrde sottaý, raqymshylyq jasaý, jeńil jazaǵa aýystyrý, t.b. sııaqty qandaıda bir sharalaryn engizýge tyıym salýdy usyndy. Bul sanattaǵy qylmystardy tergeýdiń tıimdiligin arttyrý maqsatynda kúdiktiden jaýap alǵan kezde polıgrafologııalyq zertteýdi paıdalanýdy zańmen bekitý usynyldy», - delingen maqalada.
Bas prokýrordyń málimetinshe, bıylǵy jyly arly-uıatty adamdar atynyń ózinen júregi aınıtyn mundaı aıýandyq qylmystar kúrt artty: bes aıdyń qorytyndysy boıynsha, pedofılder tarapynan balalarǵa jasalǵan jynystyq qylmystardyń tek tirkelgen derekteriniń sany endigi 632-ge jetken.
Otandyq avtokólik óndirisin damytý maqsatynda úkimet ekinshi deńgeıli bank arqyly halyqqa nesıe bergeni belgili. Endi munyń qorytyndysy qandaı? «Shyn máninde, halyq nesıemen avtokólik aldy ma? dep saýal tastaıdy "Aıqyn" gazeti "2886 adam kólik aldy" atty maqalada.
Derekke júginer bolsaq, Qazaqstannyń Damý bankiniń jeńildikti avto nesıe berý baǵdarlamasynyń aıasynda 2886 qazaqstandyq kólikti bolǵan. Bank olardyń kólik alýyna 9,2 mlrd teńge kóleminde qarajatty nesıe retinde bergen.
Qazaqstan Damý bankiniń turǵyndarǵa avto nesıeni ekinshi deńgeıli bankter arqyly beretini belgili. Atalǵan baǵdarlamaǵa «Bank TsentrKredıt» AQ, «Eýrazııalyq bank» AQ, «Halyq Banki» AQ, «Sberbank Rossıı» AQ EB, «ATF Bank» AQ, Forte Bank AQ qatysýda. Jyl basynan beri olardyń barlyǵyna 2900-deı ótinim kelip túsken. Solardyń 2886-sy ǵana búgingi kúni kólikti bolyp otyr. Qazirgi tańda 9 adamnyń suranymy qaralý ústinde.
Aıta keteıik, Qazaqstan azamattaryna avto nesıe berý sharttary jeńildetilgen túrde berilip jatyr. Nesıeniń syıaqy jyldyq mólsherlemesi 4 paıyzdy quraıdy, al óteý merzimi 5 jylǵa deıin.
Nesıege beriletin avtokólikterdiń túri qazir 55 bolyp tur.
***
«Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri V seziniń keshegi jalpy otyrysy men jabylý saltanatyna Elbasy Nursultan Nazarbaev qatysty», dep habarlaıdy « Egemen Qazaqstan » basylymy « Taǵattylyq - adamzat tańdaýy » atty maqalasynda.
Memleket basshysy Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń V sezi jahandyq únqatysýdyń ózektiligin, onyń qajettiligi arta túskenin taǵy da aıqyn kórsetip bergenin aıtty. «Sóz ben til, ıaǵnı tildesý men únqatysý - adam balasyna, adamzatqa berilgen Qudaıdyń teńdessiz syıy. Bizdiń paryzymyz - onyń bitimgershilik jáne jasampaz qýatyn tolyǵymen paıdalaný. Búgingi V sezde jalpyǵa ortaq tatýlyq pen meıirim, ádilettilik pen rýhanı úılesim dáýirine qaraı taǵy bir qadam jasaldy. Biz jahandy kúmán-kúdik jaılaǵan kezeńde tek bir-birimizben tildesý arqyly ǵana úmitti, bolashaqqa degen senimdi oıatýǵa bolatynyn dáleldedik», - dedi Qazaqstan Prezıdenti. Budan bólek, Nursultan Nazarbaev sezdiń qyzmetine qatysty usynystaryn aıtty.
«Qazirdiń ózinde sezimizdiń baı tarıhy qalyptasyp úlgerdi. Biz betpe-bet suhbat qurý jóninde eleýli tájirıbe jınaqtadyq, suhbattasý men ózara túsinisý dástúrlerin ornyqtyrdyq. Dinder men órkenıetterdiń ózge de ózara yqpaldasý uıymdarymen baılanys jolǵa qoıylyp keledi. Sondyqtan men Astanadaǵy osynaý ǵımaratta Beıbitshilik jáne kelisim mýzeıin ashýdy usynamyn. Sezimizdiń tarıhyna degen mundaı ıgi kózqaras, adamzattyń damý problemalary jónindegi birlesken sheshimder tájirıbesin jınaqtap, qorytý dinder men halyqtardyń tatýlyǵy men ózara túsinistigin nyǵaıtý úshin asa mańyzdy bolmaq. Beıbitshilik jáne kelisim mýzeıi, sondaı-aq, dinder men mádenıetter únqatysýy tarıhyn zertteıtin sezd janyndaǵy ǵylymı mekeme bolady», - dedi Memleket basshysy.
