Pavlodarda «Qartqoja» romanynyń túpnusqasy saqtalyp tur
PAVLODAR. KAZINFORM - HH ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq ádebıeti otarshyldyqqa qarsy kúres pen táýelsizdikti ańsaý ıdeıasyn ashyq jáne batyl kóterdi. Osy leppen jazylǵan shyǵarmalardyń biri 1926 jyly alǵash jaryq kórgen «Qartqoja» romany edi.
Ǵasyr basynda ádebıetke kelgen aqyn-jazýshylardyń barlyǵy da azattyq tańynyń dúbirimen oıanǵandar bolatyn. Solardyń ishinde Ertis-Baıan jerinde dúnıege kelgen Júsipbek Aımaýytuly, Qoshke Kemeńgeruly, Jumat Shanın, Sultanmahmut Toraıǵyrov, Sábıt Dónentaev, Isa Baızaqov, Dıhan Ábilev jáne taǵy basqa kórnekti tulǵalardy erekshe aıtyp ótýge bolady.
Osy kezeńdegi ult ádebıetin kórkemdik-estetıkalyq turǵydan baıyta túsken shyǵarmanyń biri – aǵa urpaq jata-jastana oqyǵan «Qartqoja» romany. Buqar jyraý atyndaǵy Pavlodar oblystyq ádebıet jáne óner mýzeıinde bul kitaptyń túpnusqasy saqtaýly tur.
- Mýzeı qoryndaǵy Júsipbek Aımaýytulynyń «Qartqoja» romanynyń túpnusqasy – qundy jádigerdiń biri. 1926 jyly Qyzylorda qalasynda arab grafıkasynda jaryq kórgen. Shyǵarma tarıhtyń tutas bir kezeńin, shyndyǵyn jumsartpaı, shynaıy, keń turǵyda sýretteı alýymen baǵaly. Jalpy kitaptyń túpnusqasy jaman saqtalmaǵan. Romandaǵy bas keıipker Qartqojanyń prototıpi – Qartqoja Toǵanbaevtyń týysqandary úıinde uzaq jyldar saqtap kelgen. Keıin mýzeı qyzmetkeri Marvan Hamıtova apaıymyz surap júrip, 2004 jyly qorǵa aldyrdy, - deıdi mekemedegi qor saqtaýshy Álııa Samatova.
Romandy keleshekte restavratsııadan ótkizý josparlanyp otyr.
