Pavlodarda áıgili fotosýretshiniń mýzeı-úıi búlinip barady
PAVLODAR. KAZINFORM - Dmıtrıı Bagaevtyń mýzeı-úıi XIX ǵasyrda turǵyzylǵan kóne úıde ornalasqan. Bul úıde pavlodarlyq belgili fotosýretshi uzaq jyl ómir súrip, fotostýdııa ashqan.
Dmıtrıı Bagaevtyń esimi Ertis-Baıan óńiriniń halqyna jaqsy málim. XX ǵasyr basynda osynda qonys aýdaryp, fotosýretshilikpen áýestene bastaıdy. Sóıtip júrip Pavlodar qalasynda alǵashqy fotostýdııa ashqan.
Onyń shyǵarmashylyǵynyń nátıjesinde tóńkeriske deıingi Pavlodardyń kelbeti kóptegen fotosýrette saqtalyp qaldy. Óner ıesi qalamen qosa, alys aýdandardy da aralap, qanshama belgili tulǵalardy, qazaqtyń salt-dástúr úlgilerin, ashtyq jyldaryn da sýretke túsirgen.
Dmıtrıı Polıkarpovıch turǵan úı 2001 jyly onyń atyndaǵy mýzeıge aınaldy. Ol jergilikti mańyzǵa ıe tarıhı jáne mádenı eskertkishter qataryna engen. Alaıda sońǵy 25 jylda eshbir jóndeý kórmegen.
Qazirgi ýaqytta shatyrynan sý saýlap, ǵımarat ishine kirgen ylǵal úıdiń qabyrǵasy men edenderin búldirip jatyr. Mýzeı-úıdiń qyzmetkeri Sholpan Ábikeshovanyń aıtýynsha, kóktem men kúzde tóbeden sý aǵatynyna baılanysty mýzeı ishine shelekter qoıylady. Tipti keıbir jádigerler amalsyzdan alynyp ta tastalady. Olaı jasamasa, sý tıip búlinip qala ma dep qorqady eken.
Ǵımarat elektr qýaty arqyly jylytylady. Nysannyń jartylaı aǵashtan salynýy mundaı jaǵdaıda órt qaýpin kúsheıte túsip otyr.
- Tarıhı nysanǵa ishinara jóndeý júrgizý múmkin emes, ony tolyqtaı jóndeý kerek. Іrgetasy, qabyrǵalary, tóbesi, elektr jelileri, barlyǵy jóndeýge suranyp tur. Restavratsııalyq joba daıyn. Jobalyq-smetalyq qujattamaǵa sáıkes, barlyq shyǵynǵa 100 mln teńgedeı qarajat qajet, - deıdi Potanın atyndaǵy oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń basshysy Arman Álıakparov.
Biraq jóndeýge qajet qarajat ázirshe tabylmaı otyr. Mýzeı qyzmetkerleri keler jyly oılaǵandary bolyp qala ma dep úmittenedi.
Buǵan deıin Máshhúr Júsiptiń beınesi qalaı saqtalyp qalǵany týraly qyzyqty materıal jarııalaǵanbyz.
