Parıjdikter týrızm ári «dısneıfıkatsııamen» kúresip jatyr
ASTANA. KAZINFORM – 2024 jyly Parıj 48,7 mln týrısti qabyldady. Frantsııa astanasynyń kóptegen turǵyndary qysqa merzimdi kelýshiler olardy qaladan qýyp shyǵyp jatyr dep sanap otyr. Ásirese Monmartrda másele ótkir tur, dep habarlaıdy Euronews.
Eýropalyq qalalardaǵy shamadan tys týrızm
Venetsııadan bastap Barselonadan Amsterdamǵa deıingi eýropalyq qalalarda týrıster aǵyny óte kóp.
Parıjdiń eń tanymal týrıstik aımaqtarynyń biriniń turǵyndary qazir narazylyq tanytyp jatyr. Monmartrdaǵy eki balkonnyń arasyna ilingen aǵylshyn tilindegi qara bannerde: «Ashyqhattyń artynda: mer qatygezdigine ushyraǵan jergilikti turǵyndar» dep jazylǵan. Ekinshisinde frantsýz tilinde: «Monmartr turǵyndary qarsylyq kórsetedi» dep jazylǵan.
Sakre-Ker nasybaıgúli qalanyń kókjıegin táji etip turǵan tóbede turǵyndar Parıjdiń bir kezderi bogemııalyq buryshynyń «dısneılenýine» qynjylady. Olardyń aıtýynsha, qazirgi kezde bul jerge týrıster aǵyny óte kóp: ol Eıfel munarasynan góri jylyna 11 mln-ǵa jýyq adamdy tartady jáne bul aımaqtaǵy kúndelikti ómirdi týk-týktar, ekskýrsııalyq toptar, fotoǵa túsý kezekteri jáne qysqa merzimdi jalǵa alý «jutyp» qoıǵan.
— Qazir munda dúkender múlde joq, azyq-túlik dúkenderi de joq, sondyqtan bárin jetkizý kerek, — dedi Vivre a Montmartre nemese «Monmartrda ómir súrińiz» dep atalatyn turǵyndardyń narazylyq tobynyń múshesi, 56 jastaǵy Barýan.
Bul tolqýlar Lývr murajaıyndaǵy shıelenisti qaıtalaıdy, munda qyzmetkerler maýsym aıynda adam sanynyń kóptigi, qyzmetkerlerdiń azdyǵy jáne jumys jaǵdaılarynyń nasharlaýyna baılanysty qysqa ereýil uıymdastyrǵan. 2024 jyly Lývr 8,7 mln kelýshini qabyldady, bul onyń ınfraqurylymy óńdeýge arnalǵan kelýshiler sanynan eki ese kóp.
Qysym astyndaǵy ashyqhat
2 mıllıonnan astam halqy bar Parıj 2024 jyly 48,7 mln týrısti qabyldady, bul ótken jylmen salystyrǵanda 2 paıyzǵa kóp.
2024 jyly Frantsııanyń eń kóp baratyn eskertkishi Sakre-Ker jáne onyń aınalasyndaǵy Monmartr tóńiregi ashyq aspan astyndaǵy taqyryptyq saıabaqqa aınaldy.
Jergilikti et dúkenderi, naýbaıhanalar jáne azyq-túlik dúkenderi joǵalyp ketti, olardy balmuzdaq, shaı jáne kádesyı fýtbolkalaryn satýshylar almastyrdy.
Parıj bıligi túsinikteme berý suraýyna jaýap bermedi.
Eýropadaǵy ózgeristi kezeń
Barselonada bıyl keıbireýleri qolyna sý tapanshalaryn ustaǵan myńdaǵan adam krýızdik kemelerge jáne týrıster úshin qysqa merzimdi jalǵa alýǵa shekteý qoıýdy talap etý úshin kóshelerge shyqty. Venetsııa endi týrısterden kirý aqysyn alyp, kelýshiler sanyn shekteıdi. Al Afınyda bılik kóne eskertkishti týrısterdiń rekordtyq sanynan qorǵaý úshin Akropolge kelýshilerge kúndelikti shekteýler qoıyp jatyr.
Ýrbanıster tarıhı aımaqtardyń keıbir synshylar «zombı qalalary» dep ataıtyn jerlerge aınalý qaýpi bar ekenin eskertedi. Parıj máseleni qysqa merzimdi jalǵa berýdi qysqartý arqyly jeńildetýge tyrysyp otyr.
Biraq týrızm qysymy artyp keledi. BUU baǵalaýynsha, 2050 jylǵa qaraı álem halqynyń sany 10 mlrd-qa jetedi. Dúnıedegi orta taptyń ósýi, arzan reısterdiń órkendeýi jáne saıahatshylardy sol vırýstyq kórikti jerlerge aparatyn tsıfrlyq platformalar arqasynda Parıj sııaqty kórnekti qalalar kelýshilerdi áldeqaıda kóp kóretin bolady.