Parıjde qazaq balalary sýret salýdan jarysty

PARIJ. QazAqparat - Parıjde qazaq dıasporasynyń bastamasymen jáne Qazaqstan Elshiliginiń qoldaýymen «Astana balalar kózimen» taqyrybynda sýret salýdan baıqaý ótti, dep habarlaıdy QazAqparat QR Syrtqy ister mınıstrligine silteme jasap.

Shyǵarmashylyq baıqaýǵa 7-17 jas aralyǵyndaǵy Frantsııada turatyn qazaq balalary qatysty. Barlyǵy 19 jumys usynyldy.

Qazaqstannyń Frantsııadaǵy Elshisi Jan Ǵalıev marapattaý kezindegi óz sózinde osyndaı daryndy balalardy tárbıelegen ata-analarǵa alǵys aıtyp, merekelik is-sharanyń barlyq qatysýshylaryn Astana kúnimen quttyqtady. Elshi óz sózinde Astana el birliginiń sımvoly, búkil Qazaqstannyń serpindi, ári turaqty damýynyń aıǵaǵy ekenin atap ótti. Onyń aıtýynsha, dál osyndaı is-sharalarda balalar arasynda qazaqstandyq patrıotızmdi qalyptastyrý jáne «Máńgilik el» ulttyq ıdeıasyn júzege asyrý negizi qalanady.

Óz kezeginde dıaspora jetekshileriniń biri Tábárik Dogý: «Konkýrsqa qatysqan kóptegen balalar Astanada bolǵan emes. Biraq bul elordanyń basty kórikti jerlerin sýrettep salýda balalarǵa kedergi bolǵan joq. Baıqaýdyń maqsaty - balalarǵa patrıotızmdi, týǵan jer men Astanaǵa degen súıispenshilikti dáripteý. Balalar óz sýretteri arqyly Astana kúnin atap ótýge óz úlesterin qosqysy keldi», - dep atap ótti.

Baıqaýdyń jeńimpazdary Fatmagúl Apak (1-oryn), Emre Tursyn (2-oryn) jáne Kerim Aldursyn (3-oryn) atandy.