Panfılov dıvızııasynyń sońǵy kózi tiri jaýyngeri: El basshylyǵy bizge únemi qoldaý kórsetip keledi

ALMATY. QazAqparat - Qarttaryn syılap, qasterlegen elimizde Qarttar kúni jyl saıyn atalyp ótiledi. Mereke aıasynda qarttarǵa qurmet kórsetilip, túrli is-sharalar uıymdastyrylady. Aıtý kerek, memleketimiz egde tartqan qarııalarymyzǵa únemi áleýmettik qoldaý kórsetip keledi. Tipti, ekonomıkalyq daǵdarys kezinde de ony toqtatqan emes. Onyń aıqyn aıǵaǵyndaı, áleýmettik qamsyzdandyrý men áleýmettik qoldaýdyń jyldan jylǵa kóbeıýi, qarttarǵa qurmet kórsetý aktsııalary, memleket tarapynan birjolǵy qarjylaı kómek, sondaı-aq, azyq-túlik sebeti, shıpajaılarǵa joldama jáne t.b. aıtsa bolady.

Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi bergen statıstıkaǵa súıensek, búginde elimizde 2 mln 236 myń qart jan (zeınet jasyndaǵy) bar. Vedomstvonyń málimetinshe, bıyl jergilikti bıýdjettiń múmkindikterin eskere otyryp jáne bıznestiń áleýmettik jaýapkershiligi aıasynda qart adamdardy áleýmettik qoldaýǵa 11,9 mlrd teńgeden astam qarajat baǵyttaldy (onyń ishinde jergilikti bıýdjetten – 11,5 mlrd teńge, tartylǵan qarajat esebinen – 0,5 mlrd teńge).

Odan bólek, búgin elimizde qarttar kúnine oraı aılyq bastaldy. Onyń aıasynda, barlyq óńirlerde aǵa býyn ókilderin áleýmettik qoldaýǵa baǵyttalǵan is-sharalar, eńbek ujymdarymen kezdesý, emhanalarda «Ashyq esik» kúnderin uıymdastyrý taǵy sol sııaqty sharalar ótkiziledi.

Qarttar kúnine oraı, Almatyda turatyn, 100 jastaǵy, áıgili 316-shy Panfılov dıvızııasynyń kózi tiri sońǵy jaýyngeri, Uly Otan soǵysynyń ardageri Qaıyrly Jonqabaevpen kezdesip, áńgimege tartqan edik, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Qaıyrly Ýataıuly 1921 jyly 10 qyrkúıekte Shyǵys Qazaqstan oblysy Samar aýdanynda dúnıege kelgen.

«Bala kezimizde ata-anamyz qıynshylyqqa qaramaı, bizdi asyrap, ósirip, er jetkizdi. Biz 7 aǵaıyndy boldyq. Biraq, qıynshylyq kezderi 5-bala qaıtys bolyp, tek ekeýmiz aman qaldyq. Menen keıingi inim 90-jasqa jetip, ol da kóz jumdy»,- deıdi aqsaqal.

Maıdanger eńbek jolyn 1940 jyly ShQO Qulja orta mektebinde muǵalim bolyp bastaǵan. 1941 jyly qazan aıynda Panfılov dıvızııasynyń 23-shi gvardııalyq polkine Qyzyl Ásker jaýyngeri bolyp alynady.

«Men 8-gvardııalyq atqyshtar dıvızııasy quramynda pýlemetshi boldym. 9-shy rotada ataqty Málik Ǵabdýllınmen birge boldym. Ol kisi zampolıt boldy. Komandır joq kezde, bizge komandır boldy. Ol Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn alǵan birtýar tulǵa»,-deıdi mvıdanger.

Aqsaqaldyń aıtýynsha, áıgili 316-shy Panfılov dıvızııasy soǵysta kózge túsip, urysqan soń, ony 8-gvardııalyq atqyshtar dıvızııasy bolyp aýystyrady.

«8-gvardııalyq atqyshtar dıvızııasynda kóp erlik jasap, «Batyr» ataǵyn alǵan jigitter kóp boldy. Barlyǵy jaýmen aıanbaı soǵysty. Qolbasshy Panfılov marqum bolǵan soń, onyń ornyna basqa generaldar keldi. Qazir olardyń esimderin umytyp otyrmyn»,- deıdi ol.

Maıdanger soǵysta bolǵan qorqynysh sezimin jasyrǵan joq.

«Soǵysta qorqynysh bolady ǵoı. Janyndaǵy joldasyń ólip jatady. Men birinshi ret soǵysqa kirgende «Degtıarev» degen pýlemettiń №2-shi atqyshy boldym. Qasymdaǵy №1-shi atqyshqa oq tıip, kóz aldymda jan tapsyrdy. Ol soldatsyz maǵan qıyn boldy. Biraq, qarap otyrýǵa bolmaıdy. Ary qaraı jaýmen soǵysýǵa kiristim.

Aıta berse, nebir qıynshylyqtar boldy. Kelesi kúni shabýyl kezinde jerlesim sheıit ketti. Bir juma ishinde eki joldasymnan aıyryldym»,- dedi ardager.

Qaıyrly Ýataıuly, Belarýs, Polsha, Estonııany azat etýge qatysqan. 1943 jyly aqpanda Rjevtegi qandy maıdanda aýyr jaralanǵan, al jeńisti Drezdende qarsy aldy. Jeńis kúnindegi qýanyshy týraly bylaı deıdi.

«Jeńis kúni kelgende qýanyshymyz qoınymyzǵa syıǵan joq. Maıdandas, dos jaýyngerler birimizdi birimiz aspanǵa kóterip, máre-sáre boldyq. Ol kezde jalǵyz biz emes, búkil el qýandy ǵoı. Ol úlken qýanysh boldy».

Aqsaqal Uly Otan soǵysynda kórsetken erlikteri úshin «Qyzyl Juldyz», jáne ІІ dárejeli «Otan soǵysy» ordenimen, «Erligi úshin», «Máskeýdi qorǵaǵany úshin» medaldarymen jáne basqa da kóptegen medaldarmen marapattalǵan.

Soǵystan keıin Samar aýdandyq atqarý komıtetinde bólim meńgerýshisi boldy. Ári qaraı aýdandyq tutynýshylar odaǵynyń júıesinde basshylyq laýazymdarynda nńbek etken. 1970 - 1983 j.j. Almatydaǵy qoǵamdyq tamaqtandyrý júıesinde sharýashylyq esepteriniń dırektory boldy. 1983 jyly qurmet demalysqa shyqty, bes bala tárbıelep ósirdi.

Búginde 5 bala, 10 nemere, 14 shóbereniń qyzyǵyn kórip otyrǵan abyz keýde aqsaqal.

«Qazir qyzym Mánsııanyń qolynda turyp jatyrmyn. Ol meniń barlyq jaǵdaıymdy jasaıdy. Urpaqtarym tilimdi alady. Meni kútedi. Osylaısha, mine, 100-ge de kelip qaldyq»,- deıdi aqsaqal.

Sóz sońynda 100 jastaǵy ardager Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevqa alǵysyn bildirdi.

«Elimizdiń Prezıdetine rahmet. Pandemııadan aman bolyńyzdar. Qazaqstannyń qorǵany myǵym bolsyn. Elimizde tek tynyshtyq, bolashaǵy jarqyn, bolyp, qazirgi aty jaman indettiń beti qaıtyp, tek jaqsy kúnder kóp bolsyn»,- dep batasyn berdi qart maıdanger.