Pandemııa kezinde júkti áıelder densaýlyǵyn qalaı qorǵaýy tıis
«Qazirgi ýaqytta koronavırýs juqtyrǵan júkti áıelderden asa aýyr belgiler baıqalyp jatqan joq. Eń aldymen, koronavırýs ınfektsııasymen aýyrý qaýpin azaıtý úshin tamaqtanýǵa jáne aǵzany dárýmenmen baıytýǵa mán berý kerek. Kúndelikti sý balansyn saqtaý kerek, ózgelermen baılanysty azaıtyp, qoldy únemi jýyp, ıaǵnı barlyq qajetti sharalardy ustaný qajet. Eger júkti áıelde koronavırýstyń alǵashqy belgileri baıqalsa, dereý turǵylyqty jerinde tirkelgen gınekologqa habarlasýy kerek. Eger koronavırýs ınfektsııasy rastalsa, árıne, onyń jeńil nemese aýyr túrine baılanysty aýrýhanaǵa jatý kerek. Eger júktilik 36 aptadan assa, ony mindetti túrde aýrýhanada emdeý kerek. Aýrý men pnevmonııany anyqtaý boıynsha, antıbakterııalyq terapııa taǵaıyndalady. Qazirgi ýaqytta «Tseftrıakson» preparaty taǵaıyndalyp júr. Sonymen birge, «Alývıa» búginge deıin vırýsqa qarsy preparat retinde qoldanylyp keldi, buryn ol VICh pen SPID-ti emdeýde qoldanylatyn. Bul – vırýsqa qarsy óte kúshti preparat, ony qoldanǵan keı áıelderde teris dınamıka baıqaldy. Qazirgi ýaqytta bul preparatty koronavırýsty emdeý hattamasynan shyǵarý qarastyrylyp jatyr», - dedi J. Ámirbekova.
Sonymen birge, dáriger epıdemııa kezinde júkti áıelderiń ımýýnıtetin kúsheıtý jóninde keńes berdi.
«Birinshiden, jaqsy ımmýnıtet jaqsy tamaqtanýǵa tikeleı baılanysty, paıdaly jemis-jıdek pen et jeý kerek. Tipti qazirgi ýaqytta jaqsy ımmýnıtet jaqsy kóńil-kúıge baılanysty der edim. Eń bastysy, koronavırýs juqtyrdym dep dúrbeleńge salynbaý kerek. Birden eki aǵza úshin jaýap bergendikten, barlyq júkti áıelderge ózine kóńil bólýge keńes beremin. Júktilik kezinde ımmýnıtet álsireıdi. Búgingi tańda júkti áıelderdi koronavırýs ınfektsııasynan emdeý týraly hattama jasaldy. Eger siz ózińizdi jaısyz sezinseńiz, shuǵyl túrde dárigerińizben baılanysyp, densaýlyǵyńyz týraly habarlańyz», - dedi dáriger.
