Pákistannyń burynǵy prezıdenti Pervez Mýsharraf qaıtys boldy
Burynǵy memleket basshysy Dýbaıda jeke aýrýhanada jatqan.
General Mýsharraf Pákistan bıligine 1999 jyly qazanda áskerı tóńkeris nátıjesinde kelgen. 2001 jyly 20 maýsymda ol premer-mınıstr jáne qurlyq kúshteri shtabynyń bastyǵy qyzmetin saqtaı otyryp, ózin prezıdent dep jarııalady.
2002 jyldyń sáýirinde onyń prezıdenttik merzimi bes jylǵa uzartyldy.
2007 jyly Mýsharraf oppozıtsııamen kelissóz júrgizýdi talap etken óz ortasymen, sondaı-aq onyń kezekti prezıdenttik saılaýǵa qatysýyna qarsy shyqqan Joǵarǵy sotpen qaqtyǵysqa tústi.
Soǵan qaramastan, ol 2007 jyldyń 6 qazanynda jańa merzimge qaıta saılandy, biraq Joǵarǵy sottyń saılaý qorytyndysyn bekitýdi keshiktirýi ishki saıası daǵdarysty týdyrdy.
Bul jaǵdaıda 2007 jyldyń 3 qarashasynda Mýsharraf tótenshe jaǵdaı engizip, Konstıtýtsııany jáne birqatar azamattyq bostandyqtardy toqtatty.
Sol jyly 28 qarashada ol armııa qolbasshysy qyzmetinen ketip, azamattyq prezıdent retinde ant qabyldady.
Alaıda, 2008 jyldyń aqpanynda ótken parlament saılaýy oppozıtsııaǵa jeńis ákeldi, sondyqtan ımpıchment jarııalamaý úshin Mýsharraf 2008 jyly 18 tamyzda otstavkaǵa ketýge májbúr boldy, sodan keıin Londonǵa ketti.
2013 jyldyń 24 naýryzynda Mýsharraf parlament saılaýyna qatysý úshin otanyna oraldy. Alaıda 31 naýryzda oǵan qarsy birneshe qylmystyq is qozǵaldy.
Sol jyly 18 sáýirde sot ony tutqyndaýǵa sanktsııa berdi, 20 tamyzda oǵan resmı aıyp taǵyldy. Mýsharraf qamaýǵa alynyp, úı qamaýynda boldy.
2016 jyldyń naýryzynda oǵan emdelý úshin shetelge ketýge ruqsat etildi, ol Pákistanǵa sotqa kelýge ýáde berdi.
2019 jyldyń 17 jeltoqsanynda Pákistannyń arnaıy soty Mýsharrafty ólim jazasyna kesti.
Ol Konstıtýtsııa áreketin toqtata turýǵa jáne 2007 jyly tótenshe jaǵdaıdyń engizilýine baılanysty satqyndyq jasaǵany úshin kináli dep tanyldy.
Pákistannyń burynǵy basshysy sońǵy jyldary Dýbaıda (BAÁ) turdy.
Foto: Reuters
