Pákistan terrorızm qaýpinen qalaı qorǵanyp otyr
«Bizdiń ómir súrip jatqan HHІ ǵasyrda zorlyq-zombylyqqa beıim kúshter álemniń ár túkpirinde boı kótere bastady. Azııa men Taıaý Shyǵysta bul qubylys aıqyn baıqalady. Al-Kaıda asa úlken bolmasa da, bizdiń álemdi túbegeıli ózgerte alǵan uıym bolǵany shyndyq. Mine, sondyqtan zorlyq-zombylyqpen, ekstremızmmen kúreste halyqaralyq baǵyt-baǵdar óziniń jumysyn jetildirýi kerek. Ekstremızmmen kúreste jeńiske jetý úshin máselege akademııalyq, ıntellektýaldyq dárejede qaraı bilgen jón. Ásirese, jastardyń júregine mahabbat uıalatý - menińshe eń kúrdeli jumys», - deıdi Kıbla Aıaz Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VI sezi aıasyndaǵy «Jahandyq qaýipsizdik tujyrymdamasy retindegi «Manıfest. HHІ ǵasyr»» taqyrybynda ótken otyrysta.
Onyń aıtýynsha, din kóshbasshylarynyń arasynda dıalogty qalyptastyryp otyrǵan qazaq modelinen álem elderiniń úıreneri kóp. Kıbla Aıaz óz sózinde sondaı-aq terrorızmdi eńserý úshin qatal kúres júrgizý kerektigin aıtady.
«Pákistan osydan az ýaqyt buryn jańa dinı jarlyq shyǵardy. Oǵan barlyq ýlemder, ıaǵnı dinı kóshbasshylar qol qoıdy. Ol jarlyqta qarapaıym adam nemese adamdar tobynyń jıhad jarııalaýǵa qaqy joq. Sonymen qatar, ol jarlyqta ózin-ózi óltire otyryp, shabýyldaıtyndardyń áreketi - Islamǵa qarsy ekeni jazylǵan. Pákistan qarýly toptarǵa qarsy qatal kúres júrgizdi. Mine, sonyń arqasynda Aýǵanstanmen shektesetin Pákistannyń batysynda qoǵamnyń qaýipsizdigi artyp, tártip kúsheıe tústi. Biz beıbit álem úshin ózge eldermen óz tájirıbemizdi bólisýge daıynbyz», - dedi Kıbla Aıaz.
Eske sala ketsek, Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VI sezi Astanada keshe bastalǵan bolatyn. Alqaly jıynǵa barlyq álemdik jáne dástúrli dinderdiń ókilderi, sonymen qatar bedeldi dinı lıderler, saıası qaıratkerler men halyqaralyq uıym ókilderinen quralǵan 46 elden 82 delegatsııa qatysýda.
Sez barysynda Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev memleketter arasyndaǵy senimdi nyǵaıtyp, qaýipsiz álemdi qalyptastyrý jolynda konfessııaaralyq, órkenıetaralyq dıalog ortalyǵyn bekitýge daıyn ekenin málimdegen bolatyn.