Patsıentter emhanaǵa barǵanda qandaı jaǵdaıǵa jıi tap bolady

None
ASTANA. QazAqparat - Emhanaǵa barǵan kezde keleńsiz jaǵdaılar qanshalyqty jıi oryn alady? Olardyń kópshiligin sol jerde sheshýge bolatynyn bilesiz be? Eger emdeý ornynda másele sheshilmese ne isteý kerek? Qanekı, birge qarastyraıyq.

BІRІNShІ JAǴDAI

MÁMS júıesindegi mártebeńiz «Saqtandyrylǵan», biraq emhanada sizge saqtandyrylmaǵansyz deıdi. Mundaıda tehnıkalyq aqaý oryn alýy nemese sizdiń mártebeńiz týraly málimetter emhananyń medıtsınalyq aqparattyq júıesinde jańartylmaǵan bolýy múmkin.

Mundaı jaǵdaıda ne isteý kerek ?

- Qordyń resmı resýrstarynyń biri - Telegram-daǵy @Saqtandyrybot, Qoldau 24/7 mobıldi qosymshasyn ashyńyz nemese eGov.kz-tegi jeke kabınetke kirińiz

- Óz JSN-ińizdi terińiz

- MÁMS júıesine sońǵy 12 aıda tólengen jarnalardyń kóshirmesin alyńyz

Eger barlyq tólemder bolsa, sizdiń mártebeńiz «saqtandyrylǵan» bolsa, Patsıentterdi qoldaý qyzmetine habarlasyńyz.

Qolyńyzda bolǵan jaǵdaıda, tólem túbirtekterin kórsetýge bolady. Sondaı-aq, mártebeni tekserý úshin 1414 Biryńǵaı baılanys ortalyǵyna júgine alasyz.

Eger sońǵy 1 jyl ishinde tólenbegen kezeńder (aılar) bolsa, mártebeńizdi qalpyna keltirý úshin ótkizip alǵan barlyq aılarǵa jarnalardy tóleńiz.

Jarnalar boıynsha bereshek tólengennen keıin mártebe 3 jumys kúni ishinde jańartylady.

ıAǵnı dárigerdiń qabyldaýyna birden jazyla almaısyz, qabyldaýdy basqa kúnge aýystyrý qajet.

EKІNShІ JAǴDAI

Siz saqtandyrylǵansyz jáne MÁMS jarnalaryn úzbeı tóleısiz, biraq sizge beıindi mamandardyń qabyldaýyna jáne/nemese tekserýlerge joldamalar berilmeıdi.

Ne isteý kerek?

Sizde joldama berýge medıtsınalyq kórsetkish bolmaýy múmkin. Dáriger patsıentti konsýltatsııalyq-dıagnostıkalyq qyzmetterge jiberý týraly sheshimdi dıagnoz belgileri negizinde jáne klınıkalyq hattamalardy eskere otyryp qabyldaıdy.

Eger sizde medıtsınalyq kórsetkishter bola tura joldama berilmese, emhanadaǵy Patsıentterdi qoldaý qyzmetine júginińiz. Eger jaǵdaı sheshilmese, siz 1414 nómirine qońyraý shalyp, shaǵym qaldyra alasyz.

ÚShІNShІ JAǴDAI

Sizge tekserilýge nemese beıindi mamannyń keńesine joldama berildi, biraq jaqyn arada ol jerge jazylý múmkin emes. Nátıjesinde kúte turýyńyzdy suraıdy.

Ne isteý kerek?

Buryn patsıentter óziniń tirkelgen emhanalarynda ǵana medıtsınalyq qyzmet ala alatyn nemese belgili bir dıagnostıkalyq ortalyqta qymbat tekserýden ótý úshin kvotany kútetin. Qazir emhanada josparly medıtsınalyq kómekti eki apta ishinde usyna almasa, patsıentti qajetti konsýltatsııalyq-dıagnostıkalyq kómek alý úshin birlesip oryndaý sharty boıynsha jumys isteıtin basqa medıtsınalyq uıymǵa joldamamen jiberýi tıis.

Eger dáriger joldama berýden bas tartsa, Patsıentterdi qoldaý qyzmetine nemese bas dárigerdiń emdeý isi jónindegi orynbasaryna júginý kerek.

Máseleni sol jerde sheshý múmkin bolmasa Medıtsınalyq saqtandyrý qorynyń resmı keri baılanys arnalary arqyly - fms.kz saıtynyń «suranys jiberý» bólimi arqyly, Qoldau 24/7 mobıldi qosymshasy arqyly nemese 1414 biryńǵaı baılanys ortalyǵyna qońyraý shalý arqyly ótinish qaldyra alasyz.

TÓRTІNShІ JAǴDAI

Sizge tegin medıtsınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemine nemese MÁMS paketine kiretin medıtsınalyq qyzmetter úshin aqy tóleńiz deıdi. Mysaly, KT/MRT nátıjeleri jazylǵan dısk pen plenkany satyp alýdy jáne aldaǵy aıǵa jazyla almaýyna baılanysty aqyly negizde ýltradybystyq tekserýden ótýdi jáne t.b. suraıdy.

Ne isteý kerek?

Mundaı jaǵdaıda birden Patsıentterdi qoldaý qyzmetine nemese bas dárigerdiń emdeý bólimi boıynsha orynbasaryna júginip, ne sebepti medıtsınalyq qyzmet kórsetýden bas tartqanyn suraý qajet.

Eger másele sheshilmese, Siz Qorǵa shaǵym túsirip, resmı jaýap kúte alasyz. Ádette bul máseleniń kúrdeliligine jáne jospardan tys monıtorıng júrgizý qajettiligine baılanysty 1-den 5 jumys kúnine deıin sozylady.

Eger siz tólem jasap qoısańyz, aqyly qyzmetterdi alýǵa keliskendigińizdi bildiredi. Sondyqtan siz qarajatyńyzdy qaıtara almaısyz. Alda osyndaı keleńsizdikterge jol bermeý úshin Qorǵa habarlasý kerek, Qor óz tarapynan medıtsınalyq uıymǵa tıisti túsindirý jumystaryn júrgizedi.

BESІNShІ JAǴDAI

Medıtsınalyq qyzmetterge bólingen qarajat lımıti taýsyldy, kelesi aıda kelińiz. Siz osyndaı sıpattaǵy medıtsınalyq kómekten bas tartý jaǵdaıyna qanshalyqty jıi ushyraısyz?

Medıtsınalyq kómek alýǵa lımıt qoıylmaıdy. Eger tekserýden ótýge nemese beıindi mamannyń konsýltatsııasyn alýǵa medıtsınalyq kórsetkishter bolsa, sizdiń ýchaskelik dárigerińiz óz emhanańyzdyń mamandaryna joldama berýi nemese birlesip oryndaý sharty boıynsha basqa medıtsınalyq uıymǵa joldamamen jiberýi tıis.

ALTYNShY JAǴDAI

Siz emhanaǵa qatty aýyryp bardyńyz delik. Sozylmaly aýrýdyń órshýimen, jaraqatpen nemese JRVI belgilerimen júginseńiz de, MÁMS júıesinde mártebeńizdiń joq ekenin aıtyp, sizge medıtsınalyq kómek kórsetýden bas tartady.

Mundaı jaǵdaıda ne isteý kerek ?

Alǵashqy shuǵyl medıtsınalyq kómek qajet bolǵan kezde patsıenttiń tirkelgen medıtsınalyq uıymnyń ornalasqan jeri de, MÁMS júıesindegi saqtandyrylǵan mártebesi de mańyzdy emes. Patsıent jaqyn jerdegi emhananyń fıltr kabınetine júgine alady nemese jedel medıtsınalyq kómek brıgadasyn úıge shaqyra alady. Sondaı-aq, jaqyn jerdegi ýrgentti klınıkanyń travmatologııalyq pýnktine nemese qabyldaý bólmesine bara alady. Mundaı klınıkalar týraly aqparatty 103 nómirine qońyraý shalyp, surap alýǵa bolady.

JETІNShІ JAǴDAI

Siz áleýmettik mańyzy bar nemese sozylmaly aýrýmen D esepte tursyz, biraq saqtandyrylǵan mártebeńizdiń joqtyǵyna baılanysty olar sizdi qaraýdan jáne basqa salalyq mamandardyń keńesine jiberýden bas tartady.

Mundaı jaǵdaıda ne isteý kerek ?

D-esepte turǵan sozylmaly nemese áleýmettik mańyzy bar aýrýlary bar patsıentter mártebesiniń bar-joǵyna qaramastan, aýrý túri jáne klınıkalyq hattamanyń usynymdaryna sáıkes tegin dári-dármekpen qamtamasyz etýdi qosa alǵanda, barlyq qajetti medıtsınalyq kómekti ala alady.

Basqa jaǵdaılarda, syrqattary boıynsha josparly medıtsınalyq kómek alý úshin saqtandyrylǵan mártebesiniń bolýy qajet.

Eger siz D-esepte turmasańyz, tekserýlerden ótip, dıagnozdy beıindi mamandarmen rastaý úshin mártebe kerek bolady. Barlyq josparly konsýltatsııalyq-dıagnostıkalyq kómek MÁMS esebinen kórsetiledi.

SEGІZІNShІ JAǴDAI

Dáriger sizge «Saqtandyrylǵan» mártebesi kerek ekenin jáne bul úshin 2020 jyldan bastap MÁMS jarnalaryn tóleý qajet deıdi.

Ne isteý kerek?

Saqtandyrylǵan mártebesin alý úshin aldaǵy 12 aıǵa nemese turaqty tólem jasamaǵan bolsańyz, sońǵy bir jyldaǵy bereshek aılarǵa tólem jasap shyǵý kerek.

Aıta ketý kerek, eger MÁMS jarnalaryn buryn-sońdy tólemegen bolsańyz, ótken jylǵy qaryzdy tólemeýińizge bolady. Onyń ornyna, aǵymdaǵy aıdy qosa alǵanda, aldaǵy 12 aıǵa jarnalardy tólep, «saqtandyrylǵan» mártebesin alýǵa bolady. Mártebe 3 jumys kúni ishinde beriledi, jáne aldaǵy tólengen 12 aı ishinde mártebeńiz saqtalady.

TOǴYZYNShY JAǴDAI

Saqtandyrylǵan mártebeniń joqtyǵyna baılanysty sizge skrınıngter jasaýdan bas tartady.

Ne isteý kerek?

Keıbir onkologııalyq aýrýlardy erte anyqtaý maqsatynda skrınıngten ótý úshin sizde saqtandyrylǵan mártebesi bolý kerek.

Biraq saqtandyrylmaǵan patsıentterde óte alatyn 30-70 jas aralyǵyndaǵy skrınıngtik tekserýler bar. Olar – Maklakov boıynsha kózishilik qysymdy ólsheý nemese baılanyssyz pnevmotonometrııa, jalpy holesterın men glıýkozany anyqtaý, EKG, sonymen qatar nátıjelerdi túsindirý úshin terapevtiń qabyldaýy.

ONYNShY JAǴDAI

Siz MÁMS jarnalaryn memleket tóleıtin azamattardyń jeńildigi bar sanatyna kiresiz, biraq júıede sizge mártebe berilmegen.

Ne isteý kerek?

Jeńildik mártebesi azamattardy tıisti reestrler men bazalarǵa engizý negizinde beriledi. Munyń bári tóleýshiniń sanatyna baılanysty. Mysaly, kúndizgi bólimde oqıtyn stýdentter Ulttyq bilim berý bazasyna, al júkti áıelder júkti jáne fertıldi jastaǵy áıelder tizilimine qosylýy kerek. Eger patsıenttiń derekteri tıisti bazalarda bolmasa jáne Qor memlekettik organdardyń aqparattyq júıelerinen málimet almasa, onda olar jeńildik sanatyna kire almaıdy. Mundaı jaǵdaıda stýdentter ózderiniń oqý ornynyń dekanatyna júginýi tıis, al áıelder júktilik boıynsha esepke turýy kerek.

Eger sizde qosymsha suraqtar týyndasa nemese egjeı-tegjeıli keńes qajet bolsa, 1414 biryńǵaı baılanys ortalyǵyna qońyraý shalyńyz.


Сейчас читают
telegram