«Ózgeniń qańsyǵy bizge tańsyq pa?» - BAQ-qa sholý
***
Keshe Aqordada Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń tóraǵalyǵymen Úkimettiń keńeıtilgen otyrysy ótip, onda Úkimettiń bıylǵy jyldyń 9 aıyndaǵy jumys qorytyndylary tyńdaldy. Premer-Mınıstr Serik Ahmetov elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýy jáne Úkimet jumysynyń negizgi nátıjeleri týraly baıandady. Osy alqaly jıyn arqaý bolǵan maqala «Egemen Qazaqstan» gazetiniń senbilik sanynda «Mańyzdy mindetter oıdaǵydaı oryndalsyn» degen taqyryppen berildi. Basylymnyń jazýynsha, Elbasy bıýdjettiń sapasyz oryndalyp jáne tolyqtaı ıgerilmeýi qalypty jaıǵa aınalyp otyrǵandyǵyn basa aıtqan. Aldyn ala boljamǵa qaraǵanda, ıgerilmegen qarajat kólemi búgingi kúni 150 mlrd. teńgege jetipti. Bıýdjettik jobalardyń dástúrge aınalǵan qymbattaýlaryna qarsy áreketter jasaý kerek. 2012 jyly jobalyq baǵalardyń qymbattaýy 40 mlrd. teńge bolǵan edi. Al bıylǵy jyly ol álden-aq 60 mlrd. teńgege jetip otyr. Prezıdent óz sózinde memlekettik satyp alý máselesine de arnaıy toqtaldy. Otyrysta qaralǵan máselelerdiń kelesi bóligi memlekettik qorǵaýdy jáne kásipkerlikti qoldaýdy kúsheıtý boldy. Prezıdent osy kóterilgen máseleler boıynsha tıisti túsindirme jumystary júrgizilýi jáne BAQ-tardyń rólin arttyrý qajettigin atap ótti. «Memlekettik BAQ-tarda ózekti problemalardyń kóterilgeni qadaǵalansyn. Olardyń mindeti halyqqa osy zamanǵy ekonomıka, saıasat, eldiń ishi-syrtyndaǵy ahýal týraly aqparat jetkizý, deı kelip Memleket basshysy óziniń eldiń tarıhy týraly oqýlyq jasaý jónindegi tapsyrmasy boıynsha jumys istelip jatqanyn jetkizdi. Tarıh Konstıtýtsııa sııaqty kásibı mamandardyń qolymen jazylýy kerek dep sanaımyn. Mundaı salmaqty iske naq sondaı mamandardy tartýymyz kerek. Bul máselege biz aldaǵy ýaqytta da óte obektıvti jáne anyq túrde qaraıtyn bolamyz», - dedi Nursultan Nazarbaev.
«Keńes zamanynda bar halyqtyń kóretini birdeı, birneshe ǵana telearna bolsa, qazir qudaıǵa shúkir, pýltińizdi qolǵa alyp aýystyra berseńiz toqtaý joq. Spýtnıktik, sheteldik arnalardan ózge otandyqtyqtardyń óziniń qarasy molaıdy. Sońǵy ýaqytta telearnalar kórermen suranysyn óteýge bet burǵandaı mádenıet, bilim, sport pen balalarǵa arnalǵan arnalaryn da ashyp, olarda 100 paıyz ózderi daıyndamaǵanmen basqalardyń jaqsy degen baǵdarlamalaryn aýdaryp beretin úrdis qalyptasyp qaldy. Osylaısha telearnalar kópshilik kóńilinen shyǵýǵa umtylys tanytýda», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi nómirindegi «Ózgeniń qańsyǵy bizge tańsyq pa?» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Alaıda, basylym otandyq kórkem fılmder, serıaldarǵa kelsek, jaǵdaı máz emes ekendigin ashyq jazady. «Kórermenin aldyna baılaǵan «jáshikten» ne kórip júrmiz? Ár arnadan 4-5-ten beriletin qaptaǵan túrik, koreı, qytaı serıaldarynyń kórkemdik dárejeleri, taratatyn ıdeıalary, beretin úlgileri qandaı degen saýaldarǵa jaýap izdeseńiz, tyǵyryqqa tirelesiz. Áıteýir, kóńil jubatarlyǵy, osy órteńge shyqqan shópteı qaýlaǵan serıaldardy qazaqshaǵa tárjimalaǵanda eń bolmasa dýblıaj salasyndaǵy mamandardyń qatary óser degen oı keletini dátke qýat. Áıtpese, arnalar qyrýar qarajat shyǵaryp, osy serıaldardy satyp alyp jatqanda ne oılady eken, otandyq telearnalar qansha jekeniń menshigi bolsa da, kópshilikke rýhanı azyq bolatyn dúnıelerdi ekrannan halyqqa usynarda memlekettik, eldik turǵydan nege kelmeske dep nalısyń. Álde munymen mınıstrliktiń aınalysqany jón be eken, nemese barlyq arnalarǵa jiberiletin serıaldardy saraptan ótkizetin kórkemdik keńes qajet pe eken degen san túrli oı mazalaıdy»,- deıdi maqala avtory.
***
«Áńgime taǵy da problemalyq nesıeler portfeli jaıynda. Bul taqyryp áli uzaq qaýzalatyn túri bar. 2008 jylǵy daǵdarystan beri birneshe jyl ótkenine qaramastan, onyń deńgeıi óse túsip, búginde jalpy nesıe portfeliniń 36 paıyzyn qurap tur», - dep jazady «Aıqyn» gazeti. Reseı bankteri de 2008 jylǵy daǵdarysty basynan ótkerdi. Biraq olarda daǵdarystyń kúıip turǵan keziniń ózinde problemalyq nesıe bar bolǵany 10 paıyzdy quraǵan eken. Osy 10 paıyzdyń ózi olar úshin moıynǵa baılanǵan zilqara tas sekildi bolsa kerek, odan qutylǵansha jarǵaq qulaǵy jastyqqa tımegen. Reseı sarapshylarynyń pikirine súıensek, daǵdarystan keıingi alǵashqy eki jylda Reseı bankteri problemalyq nesıelermen kúres júrgizip, olardyń kózin joıǵansha jańa bızneske aıaq baspaǵan. Osy eki jylda barlyq bank problemalyq nesıe máselesin sheship, jańa nesıelerdi berýge qulshyna kirisip, jańa ósim bastalypty. Bizdiń jaǵdaıymyz kerisinshe. Problemalyq nesıeler azaıýdyń ornyna, kún saıyn deńgeıi ulǵaıyp barady. «Onyń sebebi bizdiń bankter 2000 jyldan 2008-ge deıin ońdy-soldy nesıe berýdi úzdiksiz júzege asyryp keldi. ıAǵnı búgingi 35 paıyz problemalyq nesıelerdiń irgetasyn sol 2000 jyldary qalap qoıǵan. Onda da ekonomıkanyń naqty sektoryn emes, saýda men jyljymaıtyn múlik naryǵyn qarjylandyrdy. Onyń ústine bankter nesıe alǵandardyń bolashaqta tabatyn tabys aǵynynyń qandaı bolatynyn zerttep-taldamaı, olardyń kepildikke qoıǵan zattarynyń baǵasyna qyzyqty», - deıdi sarapshy Іlııas Isaev. Maqala «Nesıege nemquraıly qaraýǵa bolmaıdy» degen taqyryppen berilgen.
Osy basylymnyń jazýynsha, qazaq balalaryna arnalǵan alǵashqy fılm «Meniń atym - Qojanyń» túsirilgenine 50 jyl boldy. Osynaý aıtýly shara qarasha aıynyń alǵashqy kúni Almaty qalasynda toılanady. «Bir qyzyǵy, óz fılminiń Kanda júlde alǵanyn sol sátte rejısserdiń ózi bilmegen eken. Kannyń júldesin alýǵa Frantsııaǵa Abdolla emes, Qazaqfılmniń ózge basshylary barǵan. Qaıran qazaqy orta aımańdaı uldaryna Frantsııa saparyn da qımapty. Biz bul jaıly balalar jazýshysy Seıfolla Ospannan estidik. Qos oǵlanymyzǵa degen qazaq qoǵamynyń qysastyǵy munymen shektelip qalmapty. Berdibek pen Abdollanyń qasynda júrgen, solardyń sarqytyn ishken aqyn aǵamyzdyń aıtýynsha, Kanda úndiniń belgili rejısseri Radj Kapýr kınony kórip, Berdibek pen Abdollaǵa qatty yqylasy túsipti. Tipti Abdollamen birge jumys isteýge yqylas tanytyp, rejısserge Máskeýdegi Úndistannyń elshiligi arqyly shaqyrtý jibergen. Biraq bizdiń jaqta keıbir adamdar sol kezde jer basyp júrgen Qarsaqbaevtyń áldeqashan «o dúnıelik» bolyp ketkenin aıtyp, sypaıy túrde qarsylyq bildirgen. Biraq ótiriktiń quıryǵynyń bir-aq tutam ekeni at aınalmaı jatyp belgili bolyp qalypty. Sebebi sol bir jyldary Tashkent qalasynda ótken kezekti óner festıvalderiniń birinde Radj Kapýr men Abdolla Qarsaqbaev aıaq astynan kezdesip qalǵan. «Óldi» deýge qımaı júrgen áriptesiniń jer basyp, tirilerdiń qatarynda júrgenine ań-tań bolǵan úndilik rejısser «Jerden shyqtyń ba, kókten tústiń be, sen týraly «ólip qalǵan» degen jamanatty habar Úndistanǵa jetti ǵoı » degen eken», - dep jazady basylym.
