Ózge tilderden termın qabyldaý deldal tildiń kómeginsiz jasalýy tıis
- Elbasy N.Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda: «Ájeptáýir jańǵyrǵan qoǵamnyń óziniń tamyry tarıhynyń tereńinen bastaý alatyn rýhanı kody bolady. Jańa turpatty jańǵyrýdyń eń basty sharty - sol ulttyq kodyńdy saqtaı bilý», - deı kelip, ulttyq biregeılikti saqtaý, ulttyq sana-sezimniń kókjıegin keńeıtý qajettigin basa aıtqan edi. Osyǵan baılanysty «tamyry tarıhynyń tereńinen bastaý alatyn rýhanı kod» retinde HH ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq zııalylarynyń eńbekterin, tiltanymdyq murasyn árdaıym nazarda ustaýymyz týraly aıtyp berseńiz?
- Shetten engen termın sózderdi qazaq tiliniń zańdylyqtary boıynsha beıimdeýde Ahmet Baıtursynuly, Hálel Dosmuhameduly, Eldes Omarov, Qoshke Kemeńgeruly syndy aǵartýshy ǵalymdardyń ustanymdaryn basshylyqqa alý qajet. «Eńbekshi qazaq» gazetiniń 1929 jylǵy 27 naýryzdaǵy sanynda jaryq kórgen maqalasynda A.Baıtursynuly sóz basyna ereje jasaýǵa bolmaıtynyn, ondaı emle qolaıly, ońaı emle bolmaıtynyn eskertken bolatyn. Sondyqtan shettildegi termın sózderdi qazaq tiline beıimdegen kezde A.Baıtursynuly bastaǵan zııalylardyń eńbekteriniń negizinde qazaq tilindegi normalardy naqtylap alyp, sol prıntsıpterge baǵyndyrý qajet.
Qazaq tilinde dybystardyń tirkesýinde zańdylyq bar. Mysaly : Sóz basynda eki daýyssyz qatar kelmeıdi. Ekinshi - eki daýysty dybys qatar kelmeıdi. Úshinshi - sóz sońynda úndi men qatań dybystardyń tirkesi ǵana (qant, jent, qart, salt t.s.s.) kelgen, basqa dybys tirkesi (qatań men qatań, úndi men úndi, qatań men úndi, uıań men uıań t.s.s.) qazaq tiline jat.
Sondyqtan shet tilden engen sózderdegi jat qoldanystardy qazaq tiliniń zańdylyǵyna beıimdeý kerek. ıAǵnı sezd, podezd, razezd, t.s.s. sózderdegi d árpin túsirip jazý kerek. Qazirgi kezde poezd sózi poıyz túrinde jazylyp júr. Osy ustanym basqa sózderge de qoldanylýy kerek.
- Qazirgi kezdegi memlekettik tildiń termınologııalyq qorynyń úlesi qansha?
Memlekettik tildiń termınologııalyq qorynyń úlesi bylaısha anyqtaldy: qazaq tilindegi termınqordyń jalpy sany - 333 000 (100%); halyqaralyq termınder- 33 479 (10,6%); ulttyq til negizinde ıgerilgen halyqaralyq termınder - 6 317 (1,90%); ózge tildi termınge ulttyq til qosymshalary jalǵanýy arqyly jasalǵan termınder - 293 204 (87,5%).
Budan bólek, termınologııalarǵa qoıylatyn normatıvtik sharttar degen bar. Bular:
Júıelilik
Birizdilik
Termın men uǵymnyń birmaǵynalylyq sáıkes kelýi
Semantıkalyq dáldik
Qysqalyq
Termınder jaryspalylyǵy men varıanttylyǵyn aıqyndap, qajettilerin engizý.
- Osy oraıda qazaq termınjasamynyń ǵylymı qaǵıdattaryna toqtalsańyz?
Birinshiden, Ulttyq termınqor qalyptastyrýdyń ishki kózi qazaq tiliniń leksıkalyq baılyǵy men sózjasam tásilderin barynsha utymdy paıdalanýǵa mindettimiz. Sonymen qatar, qazaqtyń óz tilinen tabylmaǵan termınderdi basqa túrki halyqtarynan izdeýimiz kerek. Úshinshiden, Eýropa halyqtarynyń bárine de sińip ketken jalpy jurtqa ortaq termınderdi qazaq tiliniń fono-morfologııalyq erekshelikterine ıkemdep alý joldaryn nazardan qaǵys qaldyrýǵa bolmaıdy. Ondaǵan jyldar boıy orys tilinen (jalpy slavıan tilderinen) engen termındik ataýlardy múmkin bolǵanynsha qazaqshaǵa aýdaryp qoldaný, aýdarýǵa kelmeıtinderin qazaq tiliniń fono-morfologııalyq erekshelikterine úılestire qabyldaý máselelerin jetildirýimiz kerek.
Osy qaǵıdattardy negizge ala otyryp aıtpaǵym, barlyq álem tilderindegi qabyldanǵan termınjasam prıntsıpteri bar. Sony eskersek eken. Atap aıtqanda, Birinshiden óz tili negizindegi termınjasam. Ekinshiden ózge tilderden termın qabyldaý. Bul tusta basty nazarǵa alynatyn eki prıntsıpti eskerýimiz kerek. Dúnıejúzilik tájirıbege súıensek, ózge tilderden termın qabyldaý barysynda álem tilderi negizgi eki qaǵıdattyń birin basshylyqqa alady. Ol - Orfografııalyq jáne Orfoepııalyq prıntsıp. Osy turǵyda, termınderdi latyn grafıkasy negizinde qabyldaýǵa baılanysty A.Baıtursynuly atyndaǵy til bilimi ınstıtýty termınologııa bóliminiń ustanymy - Qazaq termınjasamynda termınderdi latyn grafıkasy negizinde qabyldaýda orfoepııalyq prıntsıp basshylyqqa alynýyn qoldaıdy. Osyndaı jaǵdaıda, ózge tilderden termınderdi qabyldaýda deldal tildiń (orys tili) kómeginsiz tikeleı túpnusqa tilden alýǵa bolady. Buǵan qosa, qazaq tiliniń termınjasam elementteri maǵynasyna qaraı barynsha tıimdi paıdalanylady.
Úshinshiden, qazaq tiliniń termınjasam elementteriniń múmkindigi bolmaǵan jaǵdaıda termınder túpnusqa tildiń transkrıptsııasyna (orfoepııasyna) oraı latyn grafıkasynda tańbalanady.
Eń bastysy, túpnusqa tildiń transkrıptsııasy (orfoepııasy) negizinde latyn grafıkasynda tańbalaý barysynda ózge tilderden engen termınder qazaq tiliniń fonomorfologııalyq erekshelikteri men úndestik zańyna sáıkes qoldanylady.
Áńgimeńizge rahmet.
Foto: tbi.kz