Ózbekstandaǵy 1 mıllıonnan astam qandasymyz qalaı ómir súrip jatyr
«Ózbekstanda 1 mıllıonnan astam qazaq bar. 376 qazaq mektebi jumys isteıdi. 7 Joǵary oqý ornynda qazaq tili men ádebıetin, tarıh, bıologııa pánderi qazaq tilinde oqytylyp, mektepke muǵalimderdi daıarlap jatyr. Bári de qajetti oqýlyqtarmen qamtamasyz etilgen. Biz jaqta kolledjderdiń bári jabylǵannan keıin oqýshylar mektepti tolyǵymen 11 jyl boıy oqyp shyǵýy kerek. Sonymen birge, bizdiń elde bıyl oqýshyǵa mektep bitirgennen keıin úsh ýnıversıtetke birdeı tapsyryp kórý múmkindigi birinshi ret berilip otyr. ıAǵnı, túlektiń baly qaı oqý ornyna jetip tursa, sonda bilim ala alady», - deıdi Serikbaı Úsenov.
Ózbekstandaǵy Qazaq mádenı ortalyǵy tóraǵasynyń aıtýynsha, kórshi eldegi qandastarymyz Qazaqstannyń mereke-meıramdaryn joǵary dárejede atap ótýdi dástúrge aınaldyrǵan. 1 jeltoqsan – Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti kúni Ózbekstandaǵy Qazaqstan elshiligi ǵımaratynda kórme ashylyp, qandastarymyzdyń qatysýymen ıgi jıyn ótken. Eki eldiń arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń keıingi kezde nyǵaıa túsýine baılanysty ózbek bıligi de qazaqtardyń bastamasyna qoldaý bildirip otyrǵan kórinedi. 16 jeltoqsan – Qazaqstannyń Táýelsizdigi kúninde Qazaq mádenı ortalyǵy zııaly qaýymdy jastarmen kezdestirip, alqaly jıyn ótkizbek.
«Alda ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵy men Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyǵy kele jatyr. Ultymyzdyń uly tulǵalaryn ulyqtaýda arnaıy sharalar jospary bekitilgen. Osy ýaqytqa deıin Abaıdyń kitabyn ózbek tiline aýdardyq. Ol kitaptardyń barlyǵy da ýnıversıtetter men ınstıtýttarǵa taratylyp boldy. Bıyl sondaı-aq, Qazaq mádenı ortalyǵy Abaıdyń shyǵarmalary boıynsha ózbek tilinde respýblıkalyq oıtolǵaý baıqaýyn jarııalady. Eń aldymen, ózbek jastaryn baıqaýǵa kóptep tartqymyz keledi. Bas júldege jeńil avtokólik tigildi. Ekinshi jáne úshinshi orynǵa qymbat turmystyq tehnıkalar beriledi. Osylaısha, balalardyń kitapqa degen qyzyǵýshylyǵyn oıatsaq, ekinshiden ózbek jastaryna Abaıdy keńinen tanystyrǵymyz keledi. Ózbek jastary Abaıdyń kim ekenin ana tilinde oqyp, tanyp bilse deımiz», - deıdi ol.
Serikbaı Úsenovtiń aıtýynsha, Erkın Ýahıtov, Abdolla Arıev qatarly ózbek jazýshylarynyń kitaptary qazaq tiline aýdarylyp, mektepterge taratylýda.
«Qazaq balalary ózbek zııalylaryn, al ózbek órenderi qazaq zııalylaryn óz ana tilinde tanyp bilse, eki eldiń dostyǵy odan ári nyǵaıa túser degen senimdemiz. Álisher Naýaıdiń «Farhat shyryn» jyryn qazaq tiline aýdaryp otyryp, bir qyzyq tarıhı derekti anyqtadyq. Ózbekstan arhıvin sholyp kórsek, Muhtar Áýezov ol jyrdy 1919 jyly ózbek tilinen arab qarpindegi qazaq álipbıi boıynsha aýdarǵan eken. Biz ol jyrdy kırıll jáne latyn qarpine aýdaryp, baspa berip qoıdyq. Sonyń bárin mektepke taratý degen úlken is bar. Sony iske asyrsaq deımiz», - deıdi ol.
Eki eldiń dostyǵynyń nyǵaıýynyń arqasynda Myrzashólde jaqynda Qazaq-ózbek mádenıet saraıy ashylǵan. Sol jerde dombyra úıirmesi jumys jasaıdy.
«Bul rette Ózbekstan basshysy Shavkat Mırzıeevke erekshe alǵysymyzdy bildirgimiz keledi. Ol óńirlerdegi eski ǵımarattardy tolyǵymen jóndep, jasaqtap, ár ulttyń qoldanysyna berip jatyr. Bizdiń Mádenıet úıimizden bólek, Manas aýylynda qyrǵyzdarǵa, Chynaz aýylynda tájikterge Mádenıet úıin ashyp berdi. Burynǵy Babyr atyndaǵy baqty etnostardyń qarym-qatynasyn nyǵaıtý úshin Dostyq baǵy qylyp ashyp berdi. Buryn, shyny kerek, jastar mádenı ortalyqtardyń kerek qyla bermeıtin. Qazir eldegi nasıhat jumystarynyń arqasynda kózqaras ózgere bastady. Bizdiń ortalyqtyń ózinde úsh jarym myń kitap bar. Biliktiligin arttyrýdy kózdegen muǵalimder bizdiń ortalyqtan shyqpaıdy. Kóptiń paıdasyna jarap jatqanymyzǵa qýanyshtymyz», - deıdi ol.
Ózbekstanda Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý», «Uly dalanyń jeti qyry» maqalalary birden ózbek tiline aýdarylyp otyrady eken. Shavkat Mırzıeevtyń «Kórshilerden úıreneıik, jaqsysyn alaıyq» degen halyqqa úndeýi ózbek aǵaıynnyń kóńiline qonyp, qoldaýyna ıe bolǵan sekildi. Serikbaı Úsenovtyń aıtýynsha, Nursultan Nazarbaevtyń maqalalalary Ózbekstanda zor qyzyǵýshylyqpen oqylǵan.
