Otbasyndaǵy zorlyq-zombylyqty qalaı toqtatýǵa bolady? 

Жиын
Фото: Kazinform

Bul saýal Astanada ótip jatqan «Turmystyq zorlyq-zombylyqpen kúres: problemalary men sheshimderi» atty halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııada talqylandy, dep habarlaıdy Kazinform.

Konferentsııaǵa osy saladaǵy bedeldi sarapshylar – quqyq qorǵaýshylar, ártúrli elderdiń ombýdsmenderi, halyqaralyq, úkimettik emes uıymdardyń ókilderi, daǵdarys ortalyqtarynyń basshylary, zertteýshiler, ǵalymdar, depýtattar, memlekettik organdardyń ókilderi men qoǵamdyq pikir kóshbasshylary jınaldy.

«BUU málimetteri boıynsha jyl saıyn 14 jasqa tolmaǵan 2 mıllıonǵa jýyq bala ata-anasynyń zorlyq-zombylyǵynan zardap shegedi. Eýropalyq Odaqta árbir besinshi áıel turmystyq zorlyq-zombylyqtyń qurbany bolady. Qazaqstan búkil progressıvti halyqaralyq qoǵamdastyq sııaqty turmystyq zorlyq-zombylyqtan qorǵaýdy áleýmettik baǵdarlanǵan memlekettiń mańyzdy mindetteriniń biri retinde qarastyrady. Turmystyq zorlyq-zombylyq tek adam quqyǵyn buzý ǵana emes, sonymen qatar otbasy ınstıtýtynyń damýyna aıtarlyqtaı kedergi keltiretin jáne áleýmettik qundylyqtardy buzatyn faktor retinde belgilengen», - dep atap ótti Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Adam quqyqtary jónindegi ýákil Artýr Lastaev.

Ol Ulttyq ortalyqqa aǵymdaǵy jaǵdaıdy taldaýdy, qolda bar derekter men azamattyq sektor jáne de memlekettik organdardyń bastamalaryn qorytyndylaýdy tapsyrǵanyn basa aıtty.

Taqyrypty Adam quqyqtary jónindegi ulttyq ortalyqtyń basshysy Saltanat Tursynbekova jalǵastyryp, el Prezıdenti áıelder men balalarǵa qatysty zorlyq-zombylyqtyń kez kelgen faktileriniń jolyn kesý qajettigin birneshe ret aıtqanyn atap ótti.

«Memleket basshysy atap ótkendeı, biz úshin kez kelgen quqyq buzýshylyqqa, ásirese zorlyq-zombylyqqa tózbeýshilik ahýalyn qalyptastyrý mańyzdy. Birlesken kúsh-jiger arqyly biz azamattardyń quqyqtyq mádenıetin jáne zańdy qurmetteýdi arttyrýymyz kerek. Munda turmystyq zorlyq-zombylyq máselesine beıjaı qaramaıtyn mamandar bas qosty. Búgin syndarly jáne maǵynaly dıalog bolatynyna senimdimin. Birlesip ázirlengen ıdeıalar men usynystardy Májilis depýtattaryna zerdeleýge jiberemiz», - Tursynbekova.

Kópshilik aldynda QR Prezıdenti janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi Ulttyq komıssııa tóraǵasynyń orynbasary Elena Tarasenko sóz sóıledi.

«Bıyl Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha turmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy kúresti jaqsartýǵa baǵyttalǵan birqatar sharalar qabyldandy. Qylmystyq quqyq buzýshylyqtardyń barlyq sanattarynyń ishinde eń úlkeni aýyr qylmystar, 8 jyldan astam ýaqyttyń ishinde olardyń sany 2583-ke jetti, jylyna orta eseppen - 322. Otbasy-turmystyq qatynastar salasyndaǵy asa aýyr qylmystardyń sany osy merzimde 1112-ni qurady. Barlyq statıstıkalyq kórsetkishter otbasylyq qundylyqtardy saqtaı otyryp, turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alýǵa, áıelder men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etýge qatysty zańnamalyq jáne uıymdastyrýshylyq sharalardy odan ári jetildirý qajettigin kórsetedi», - dedi ol.

Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy bala quqyqtary jónindegi ýákil Dınara Zakıeva óz kezeginde balalarǵa qatysty zorlyq-zombylyqtyń barlyq túrlerimen baılanysty problemalardy kóterdi, jáne sol boıynsha usynystar aıtty.

«Qujatta zorlyq-zombylyq qurbandary bolǵan balalarǵa kómek kórsetýdiń biryńǵaı baǵdarlamasyn iske asyrý, balalar ınfraqurylymynyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý, kámeletke tolmaǵandarǵa qarsy qylmystardyń jazasyn qataıtý, agressorlarǵa psıhologııalyq kómek kórsetý kýrstaryn engizý standarttary ázirlendi. Bul, sondaı-aq kámeletke tolmaǵandarǵa qatysty fızıkalyq zorlyq-zombylyq pen qatygezdikpen baılanysty qylmystar boıynsha taraptardyń tatýlasý múmkindigin jáne taǵy basqalardy joqqa shyǵarady», - dep atap ótti spıker.

Aıta ketý kerek, sarapshylar zańnamany odan ári jetildirý boıynsha túrli pikirlerin bildirdi.

Qatysýshylar otbasylyq qundylyqtardy saqtaý jáne nyǵaıtý, otbasylardyń áleýmettik ál-aýqaty, memlekettik organdar qyzmetiniń tıimdiligin jáne aldyn alý sharalarynyń basymdylyǵyn arttyrý, turmystyq zorlyq-zombylyqty anyqtaý jáne aldyn alý, sondaı-aq osy baǵytta zamanaýı tsıfrlyq tásilderdi engizý máselelerine nazar aýdardy.

Сейчас читают
telegram