Otandyq azyq-túlikpen qamtamasyz etý baǵytynda kórsetkishter qandaı
Bıylǵy pandemııa jaǵdaıyn qaramastan, fermerler 20,8 mln tonna deńgeıin astyq jınady. Bul óz kezeginde elimizdiń ishki qajettilikterine, sondaı-aq tıisti kólemdegi astyqty eksportqa baǵyttaýǵa múmkindik beredi. Osy oraıda Qazaqstan astyq derjavasy mártebesin saqtap qalýǵa qaýqarly bolady.
Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń málimetinshe, bıyl orylǵan astyqtyń sapasy joǵary deńgeıde. Bıdaıdyń jalpy kóleminde 1-3 sanatqa 80 paıyzy enip otyr, al 2019 jyly bul kórsetkish 53 paıyz bolǵan edi.
Bıyl kúzde Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Saparhan Omarov dándi jáne dándi-burshaqty daqyldar óndirisiniń alynǵan kólemi eldiń ishki qajettiligin tolyqtaı qamtamasyz etýge jáne 7-8 mln tonna astyq kóleminde eksporttyq áleýetti iske asyrýǵa múmkindik beretinin aıtqan edi. Egin jınaý jumystary ótken jylǵa qaraǵanda bir aı buryn aıaqtalǵanyn atap ótý kerek. Buǵan qolaıly aýa-raıy jaǵdaılary men sharýalardyń tehnıkalyq daıyndyǵy yqpal etti.
Budan bólek, bıyl 4 mln tonna kartop, 4,3 mln tonna kókónis, 2,5 mln tonna baqsha daqyldary men 297,2 myń tonna maqta jınaldy. 2,5 mln tonna maıly daqyl bastyryldy.
«Et óndirý kólemi 3,7 paıyzǵa, sút óndirý 3,2 paıyzǵa artty. Іri qara mal basy 8,6 paıyzǵa, jylqy 11,7 paıyzǵa, qoı men eshki sany 7 paıyzǵa ósti», - delingen mınıstrlik aqparatynda.
Esepti kezeńde azyq-túlik óndirý 3,6 paıyzǵa artyp, 1,7 trln teńgege jetti.
Belgili bolǵandaı, óńdelgen kúrish kólemi 23,5 paıyzǵa, sary maı 21,5 paıyzǵa, shujyq ónimderi 11,8 paıyzǵa, makaron 8,1 paıyzǵa, qyshqyl sút ónimderi 4,4 paıyzǵa, irimshik pen súzbe 3,3 paıyzǵa ósti. Sonymen qatar un (2,8 paıyzǵa) men jarma (2,1 paıyzǵa) ónimderin daıyndaý isi alǵa basqan.
Azyq-túlik taýarynyń negizgi túrleri boıynsha qamtamasyz etý 80 paıyz nemese odan artyq deńgeıde, al keıbir taýarlar 100 paıyzdan artyq qamtamasyz etilgen.
Aıta keteıik, ishki naryqty azyq-túlik taýarlarymen molaıtýǵa qatysty Memleket basshysy 2020 jylǵy 1 qyrkúıektegi Qazaqstan halqyna Joldaýynda barlyq áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlary boıynsha ózin-ózi qamtamasyz etý deńgeıine qol jetkizý mindetin alǵa qoıdy.
Bıyl qazan aıynda ótken Úkimet otyrysynda ishki naryqty qamtamasyz etý monıtorıngi azyq-túlik taýarlarynyń negizgi 29 túri boıynsha júrgiziletini aıtyldy.
Onyń ishinde 12 taýar pozıtsııasy boıynsha ishki naryq 100 paıyzǵa jáne odan da kóp mólsherge qamtamasyz etilgen. 11 azyq-túlik taýary boıynsha qamtamasyz etý 80 paıyz jáne odan astam. Bul halyqaralyq aýyl sharýashylyǵy uıymy – FAO-nyń synyptamasy boıynsha ózin-ózi jetkilikti qamtamasyz etý deńgeıi bolyp sanalady.
Mınıstrliktiń málimetine súıensek, azyq-túlik taýarlarynyń 6 túri boıynsha óndiristi ulǵaıtý jáne ishki naryqty otandyq ónimdermen molaıtý sharalaryn iske asyrý qajet. Bular – qus eti, shujyq ónimderi, irimshik pen súzbe, alma, qant jáne balyq. Osy baǵytta QR AShM Іshki naryqty otandyq ónimdermen molaıtý jónindegi 2021 – 2023 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospar jobasyn daıyndady. Árbir baǵyt boıynsha ınvestıtsııalyq jobalardyń naqty pýly anyqtaldy.
Ónimderdiń atalǵan 6 túri, atap aıtqanda alma, balyq, shujyq ónimderi, irimshik jáne súzbe, qant pen qus eti boıynsha óndiristi ulǵaıtý úshin kelesi 3 úsh jyldyń ishinde jańa qus fabrıkalaryn, et kombınattaryn, sút, qant zaýyttaryn iske qosý jóninde birqatar naqty sharalar qabyldap, alma baqtarynyń aýdanyn ulǵaıtý josparlanyp otyr. Bul rette, ishki naryqty osy azyq-túlik túrlerimen qamtamasyz etý máselesi sheshiletin bolady.
Ótken jylmen salystyrǵanda myna ónimder boıynsha qamtamasyz etilý deńgeıi artty:
- kúnbaǵys maıymen – 19,5 paıyzǵa (92%-dan 112,4%-ǵa deıin),
- makaron ónimimen – 8,2 paıyzǵa (108,9 %-dan 117,1%-ǵa deıin),
- iri qara mal etimen – 0,9 paıyzǵa (95,7 %-dan 96,8%-ǵa deıin),
- kúrishpen – 0,3 paıyzǵa (98,3 %-dan 98,6%-ǵa deıin).
-unmen – 4,9 paıyzǵa (188,5 %-dan 193,4%-ǵa deıin).
Negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııaǵa toqtalsaq, aýyl sharýashylyǵyndaǵy ınvestıtsııalar 4,7 paıyzǵa artyp, 454,2 mlrd teńgeni qurady. Sonymen qatar, azyq-túlik óndirýge baǵyttalǵan ınvestıtsııa 18,6 paıyzǵa joǵarylap, 86,5 mlrd teńgege jetti.
Munymen qosa, óńdelgen aýyl sharýashylyǵy óniminiń eskporty 17,3 paıyzǵa artty, ıaǵnı 871 mln AQSh dollarynan 1 mlrd dollarǵa deıin.
