Osyndaı qıyn-qystaý kezde Otannyń qadirin túsinesiń – London-Petropavl reısiniń jolaýshysy
PETROPAVL. QazAqparat – Petropavlǵa Londonnan jetken ushaq jolaýshysy, Almaty qalasynyń turǵyny QazAqparat tilshisine bergen suhbattynda, qazirgi jaǵdaıy jáne Qyzyljar óńiriniń qalaı qarsy alǵandyǵy jóninde aıtyp berdi.
95 jolaýshysy bar repatrıatsııalyq reıs 14 sáýir kúni Petropavlǵa Londonnan ushyp keldi.
Ókinishke oraı, osy bortpen kelgen eki jolaýshyda15 sáýir kúni keshke koronavırýs ınfektsııasy tabyldy. Soltústik Qazaqstan oblysy Taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdiń sapasyn baqylaý departamenti baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, indetti juqtyrǵandardyń biri 20 jastaǵy boıjetken stýdent bolsa, ekinshisi 40-taǵy áıel. Osyǵan baılanysty suhbat bergen ushaq jolaýshysy óziniń aty-jónin atamaýdy ótindi.
«Ushaq jerge qona salysymen eshkim syrtqa shyqpaı, saýalnama toltyrdyq. Bizge maska taratty, qolymyzdy antıseptıkpen súrttik. Dene qyzýymyzdy ólshep, jolserikter bizdi 5 adamnan shyǵardy. Áýejaıda jedel járdem qyzmeti, polıtsııa, avtobýstar kútip tur eken. Barlyǵy arnaıy kıim kıgen, kınoda júrgendeı áser aldym. Kólikke tizim boıynsha otyrǵyzdy. Áleýmettik ara qashyqtyqty saqtap, bir-birden jaıǵastyq. Qonaq úıge de kezek-kezek ornalastyq. Oǵan biraz ýaqyt ketti, biraq biz túsinistik tanyttyq. Jalpy jergilikti atqarýshy bılik bárin jaqsy uıymdastyrǵan. Ár qyzmet óz jumysyn tyńǵylyqty oryndady», - deıdi ushaq jolaýshysy.
Ushaq jolaýshylarynyń barlyǵy derlik – qazaqstandyqtar. Jolaýshylardyń arasynda balalar da bolǵanymen, basym bóligi – shetelde oqyp, jumys istep júrgen el azamattary.
«Qazaqstanǵa ushaq baratyndyǵy jaıynda elektrondy poshtamyzǵa hat keldi. Negizi kúıeýmniń oqýy bitti, endi tek emtıhany ǵana qalǵan bolatyn. Ekeýimiz keńese kele elge qaıtýǵa sheshim qabyldadyq. Óıtkeni, qorqynysh paıda boldy. Ol jaqta da osyndaı karantın. Tek asa qajettilik bolǵanda ǵana dalaǵa shyǵa alasyń. Ne bolsa da elge kelip, ata-anamyz, balamyzben qaýyshaıyq, jurtpen birge kóreıik dep sheshtik. Osyndaı qıyn kezde Otannyń barlyǵyn, onyń qoldaýyn sezesiń, seni elde kútip otyrǵanyn bilesiń. Áleýmettik jelide bizge qatysty túrli jazbalardy oqydyq. Sonyń ishinde bizdi indet juqtyrady dep shetelden ákelýge qarsy shyqqandar da boldy. Biraq elimiz qıyn-qystaýda óz ul-qyzyn ǵana emes, ózge ultty da ózeginen teppegen. Qaýip bola tura qaıtardy. Osylaısha qarsy alyp, jaǵdaıymyzdy jasaǵany úshin alǵysym sheksiz», - deıdi shetelden kelgen qazaqstandyq.
Qazir olar Petropavldaǵy qonaq úıge ornalastyrylǵan. Bir bólmede eki adamnan jatyr.
«Densaýlyǵymyz jaqsy. Bastan-aıaq arnaıy kıim kıgen, maska, kózildirik taqqan medıtsına qyzmetkerleri kúnine 3 ret ártúrli tásilmen, ıaǵnı elektrondy jáne synapty gradýsnıkpen dene qyzýyn ólsheıdi. Sheteldegi ári qaraı ne bolar eken degen úreı Petropavldyń topyraǵyn basqannan keıin seıilip, janym tynyshtaldy. Qaýipti indetke baılanysty alynǵan taldaý nátıjesi áli shyqpasa da, týǵan jer kúsh-qýat berdi. Báriniń jaqsy aıaqtalatynyna senimim mol», - deıdi Londonnan kelgen qandasymyz.
