Ósimpuldy qaıta esepteý tártibi qandaı
Jalpy «Ortalyqtandyrylǵan birizdendirilgen jeke shottar» aqparattyq júıesinde (OBJSh AJ) ósimpul Salyq kodeksiniń 117-babyna sáıkes operatsııalyq kúndi japqannan keıin kún saıyn avtomatty túrde esepteledi jáne OBJSh AJ-niń derekter qorynda kórsetiledi
Ósimpuldyń jeke shotta naqtylaý «Jeke shottan kóshirme-úzindi», «Bereshektiń joǵy (bary) týraly málimetter» eseptik nysandardy qurý kezinde, sondaı-aq syrtqy aqparattyq júıelerge (ІІM, EjHÁQM, TsDIjAÓM jáne t.b.) olardyń suraýlary boıynsha bereshektiń bary nemese joǵy týraly habarlamalar joldanǵanda júrgiziledi. Ósimpuldy naqtylaýǵa suraýlar joq bolǵan kezde, ósimpul jeke shotta OBJSh AJ-nen kórsetilmeıdi.
Osyǵan baılanysty, ósimpuldy naqtylaý maqsatynda OBJSh AJ-de ósimpuldy tolyq qaıta esepteý rejımi qosylady, onyń nátıjesinde jeke shotta ósimpuldy esepke jazý nemese kemitý jazbasy kórsetiledi (ósimpuldyń túzetilgen somasy).
Tolyq qaıta esepteý kezinde ósimpul salyq tóleýshiniń tirkeý esebi derekteri boıynsha ornalasqan ornyn ózgertý jaǵdaıynda jeke shottaryn berý kezinde, aldyńǵy salyqtyq kezeńder úshin tabys etilgen qosymsha salyqtyq eseptilikterdi eskerip, salyqtardy (tólemderdi) tóleý merzimi boıynsha hronologııalyq tártipte qurylǵan barlyq operatsııalar boıynsha beresi somasyna esepteledi. OBJSh AJ respýblıka boıynsha biryńǵaı derekter qory bar ortalyqtandyrylǵan júıe bolyp tabylady, sáıkesinshe, ósimpuldyń tolyq qaıta eseptelýi barlyq memlekettik kirister organdarynda júrgiziledi.
Ósimpuldyń tolyq qaıta eseptelý rejıminde OBJSh AJ-de, sondaı-aq MKK portalynda Ósimpuldy esepteý kalkýlıatorynda jalpy anyqtamalyqtardaǵy qaıta qarjylandyrý mólsherlemesin eskerip, ósimpuldy esepteý boıynsha bekitilgen formýla qoldanylady. Bul rette, Kalkýlıatorda ósimpuldy esepteý belgilengen kezeń jáne berilgen beresi somasyna júrgiziledi.
Ósimpuldy tolyq qaıta esepteý esebin jeke shottardy júrgizý orny boıynsha MKO-da alýǵa bolady.