Ortasha jalaqynyń 48 paıyzy: Germanııa zeınetaqynyń 2031 jylǵa deıingi deńgeıin bekitti

ASTANA. KAZINFORM - Býndestag daýly zeınetaqy paketin qabyldady. Endi nemister úshin zeınetaqy ortasha jalaqynyń 48 paıyzy deńgeıinde bolady. Al memleketke ol mıllıardtaǵan eýroǵa qymbatqa túsedi, dep habarlaıdy Bild.

Germanııa Kantsleri Frıdrıh Mertske keıingi kezde úlken daý týdyrǵan zeınetaqy reformasyn qabyldaýdyń múmkindigi týdy. Atalǵan qujatqa sáıkes, zeınetaqy 2031 jylǵa deıin ortasha jalaqynyń 48 paıyzy deńgeıinde bolady jáne 1992 jylǵa deıin bala tárbıelegen analarǵa ótemaqy tólenedi. 

Zeınetaqy reformalary paketi boıynsha daýys berýge deıin HDO/HSO «Odaǵy» fraktsııasy ishinde uzaq talqylaýlar ótti. Ásirese jas depýtattar qarsy daýys beretinin aıtty. Sebebi zeınetaqynyń 48% deńgeıin saqtaý úshin mıllıardtaǵan qarajat qajet, al onyń negizgi salmaǵy jas salyq tóleýshilerge túsýi yqtımal.

Soǵan qaramastan reforma qabyldanyp, 319 depýtat qoldap, 225-i qarsy shyqty, 53 depýtat qalys qaldy. Bul kantsler Frıdrıh Merts pen «qara-qyzyl» koalıtsııanyń Germanııanyń sotsıal demokratııalyq partııasy, Hrıstına demokratııalyq odaǵy jáne Hrıstıan sotsıalıistk odaǵy partııalarynyń óz ishinde jetkilikti qoldaýdy qamtamasyz etip, zeınetaqy reformasyn kópshilik daýyspen ótkizgenin bildiredi. Osylaısha HDO/HSO quramyndaǵy jastar toby men ózge de qarsy kózqarastaǵy depýtattar óz maqsattaryna jete almady.

Qarjy mınıstri ári GSDP-den vıtse-kantsler Lars Klıngbaıl daýys berýdi «aıqyn sheshim» jáne «óte mańyzdy qadam» dep atady. 
Onyń aıtýynsha, reforma mıllıondaǵan zeınetkerlerge «laıyqty» zeınetaqyalýǵa múmkindik beredi.

Eger zań jobasy 19 jeltoqsanda Býndestagta da maquldansa, zeınetaqy paketi 2026 jylǵy 1 qańtardan bastap kúshine enýi múmkin.

Buǵan deıin «Germanııaǵa balama» partııasy «Germanııa býyny» atty jańa jastar uıymyn quryp, elde jappaı narazylyqtarǵa sebep bolǵan edi.

Osyǵan deıin Germanııada ońshyl jastar uıymyn qurýǵa qarsy jappaı narazylyq aktsııalary ótip jatqany týraly jazdyq.