Ortalyq Azııa elderi men Úndistan yntymaqtastyqty tereńdetýde

NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstannyń Syrtqy ister mınıstri Muhtar Tileýberdi beınekonferentsııa rejıminde Úndistan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Túrikmenstan jáne Ózbekstan syrtqy saıası vedomstvolary basshylarynyń qatysýymen ótken «Ortalyq Azııa – Úndistan» dıalogynyń ekinshi otyrysyna qatysty, dep habarlaıdy QR SІM baspasóz qyzmeti.

Talqylaýǵa Aýǵanstannyń Syrtqy ister mınıstri Mohammad Hanıf Atmar da qatysty.

Ortalyq Azııadaǵy qaýipsizdikti nyǵaıtý jáne turaqty ósýdi qamtamasyz etý maqsatynda uzaq merzimdi kópjosparly ózara is-qımyldy keńeıtý, memleketaralyq baılanystardy tereńdetý máseleleri boıynsha jan-jaqty pikir almasyldy. Saýda-ekonomıkalyq ózara is-qımyldyń, osy formatqa qatysýshy memleketterdiń kóliktik ózara baılanys jónindegi bastamalaryn iske asyrýdyń, sondaı-aq óńirdegi sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq ahýaldy turaqtandyrýǵa ózara kómek kórsetýdiń perspektıvalary qaraldy.

Mınıstrler syrtqy saıası vedomstvolardyń kúsh-jigerin kópjaqty ózara is-qımyldyń strategııalyq mańyzdy baǵyttaryna shoǵyrlandyrýǵa, ekonomıkalyq jáne óńiraralyq yntymaqtastyqty keńeıtýge daıyn ekendikterin bildirdi. Ortalyq Azııa memleketteri men Úndistannyń kópjosparly yntymaqtastyǵynyń jandanýy kópǵasyrlyq dostyq, ózara qurmet pen paıda dástúrlerine sáıkes ortaq múddelerge jaýap beredi jáne áleýmettik-ekonomıkalyq progrestiń, óńirdegi beıbitshilikti, turaqtylyq pen qaýipsizdikti saqtaýdyń mańyzdy faktory bolyp tabylady.

Kezdesý qorytyndysy boıynsha Ortalyq Azııa men Úndistan Syrtqy ister mınıstrleriniń Birlesken málimdemesi qabyldandy.