Ortalyq Azııadaǵy jańa trend: elderge qala salý ne úshin kerek?
Alataý, Asman, Arkadag, jańa Tashkent... Bul – Ortalyq Azııadaǵy jańa qalalardyń ataýy. Keıingi 5 jylda memleket basshylary aımaqtaǵy halyq sanynyń artýy ári iri megapolıstegi júktemeni azaıtý maqsatynda shahar salýǵa kóshken. Kazinform tilshisi atalǵan tendentsııanyń aımaqqa áserin, jańa qalalardyń aıyrmashylyǵyn saraptap kórdi.
Saıası ımpýls: Túrkimenbasydan bastalǵan jol
Ortalyq Azııada jeke-dara qala salý ıdeıasy jaqynda kóterile bastady. Buǵan deıin qajettilik bolmaǵan ári ekonomıkalyq ahýal jar bermeı keldi. Endi oń-soldy ańdaǵan shaqta ózara báseke bastalǵandaı. Nege?..
Este bolsa, bul «jarysty» Túrikmenstan ashyp bergen bolatyn. Ótken jyly Ashhabadtan 25 shaqyrym jerde Arkadag qalasy boı kóterdi. Eks-prezıdenttiń (Gýrbangýly Berdimuhamedov) qurmetine qoıylǵan ataý álem nazaryn aýdardy desek artyq emes. 70 myń turǵynǵa shaqtalǵan shahardyń ashylý saltanaty dúrkirep ótip, bir mezette memlekettik mańyzy bar qala statýsyn aldy. Úı bitken aq túste qalanyp, áleýmettik-saıası nysandar aq mármármen kómkerildi. «Aqyldy qala», elektrkólikter tasymaly, kún energııasyn paıdalaný da nazarǵa alynypty. Jer aýmaǵy 3 myń gektardy quraıtyn jobaǵa 3,3 mlrd dollardan asa qarjy ketken. Mine, bul – Ortalyq Azııadaǵy alǵashqy tájirıbe.
Asman armany
Birneshe aı buryn Qyrǵyzstan prezıdenti Sadyr Japarov Ystyqkól jaǵasyndaǵy Asman qalasynyń irgetasyn qalady. Al ótken aıda qalanyń kontseptsııasyn bekitken-di. Japarovtyń jobaǵa qatysty ár sózinen úmit baıqalady. Ásirese, jańa qala qarjylyq habqa aınalyp, Qyrǵyzstan úshin ınvestıtsııa ortalyǵy bolatynyna senimi mol. Kásipkerlik sektoryn beıimdeý úshin qala qurylysynda memleket emes, ınvestordyń úlesin kóbeıtetinin jasyrmady. Tipti sheteldikterdi jobaǵa qarjy quıýǵa úndep, bılik ınvestor isine aralaspaıtynyna kepildik berdi.
Qyrǵyz tarapy joba arqyly eki ózekti máseleni sheshýge nıetti. Birinshisi, jańa jumys ornyn ashyp, shetelde júrgen otandastarynyń úıine oralýyna jaǵdaı jasaý. Keıingisi, týrızm arqyly tabys túsirý jospary bolmaq.
Jalpy Asmannyń aýmaǵy – 4 myń gektar. Az da emes, kóp te emes. Halyq sany da 500-700 myń adam dep topshylanǵan. Úkimet josparyna sensek, qala 10 jyl ishinde salynyp bitýi tıis. Baıqasaq, meje oryndalatyn sekildi. Sebebi eldegi ınvestıtsııa kólemi artyp keledi. Mysaly, Qyrǵyzstan Respýblıkasynyń Ulttyq statıstıka komıtetiniń málimeti boıynsha, bıyl negizgi kapıtalǵa salynǵan ınvestıtsııa kólemi 157,4 mlrd somdy (1,84 mlrd dollar – red.) qurap, ótken jylǵy kórsetkishten asyp túsken.
Japsarlas qala – «Táshken shári»
Endi aýmaǵy turǵysynan alda kele jatqan qalalarǵa oıysaıyq. Túrikmenstandaǵy Arkadagtyń kólemi – 3 myń gektar, Qyrǵyzstandaǵy Asmannyń shegi 4 myń gektarmen shektelgen. Bul sheshim eldegi ekonomıka raıy men turǵyn sanyna qaraı belgilengeni túsinikti. Al ońtústiktegi kórshilerimizdiń arasynda jan basy mol Ózbekstan ózge súrleý salyp, bolashaq qalanyń aýdanyn 20 myń gektar dep josparlaǵan eken. Gýrbangýly Berdimuhamedov pen Sadyr Japarov sekildi japanda shahar turǵyzbaı, anaǵurlym tıimdi nusqa retinde Tashkentti keńeıtýge kóshken. «Jańa Tashkent» ataýymen bastalǵan joba bólek emes, el astanasyna irgeles serik-qala bolmaq.
Rasynda, jańa qalany Tashkentten alshaq salý orynsyz bolatyny kúniburyn aıtylyp keldi. Sebebi ekonomıkalyq jáne mádenı ortalyqtardyń basym deni el astanasynda. Oǵan qosa ala shapandy aǵaıynnyń demografııalyq ósimi, Tashkenttegi turǵyn sanynyń kóbeıýi áleýmettik máselelerdi ulǵaıtyp keledi. Ózbekstan Respýblıkasynyń statıstıka agenttiginiń málimetine súıensek, búginde ońtústiktegi kórshimizdegi halyq sany 37 mıllıonnan asyp jyǵylady. Jańa Tashkent boı kóterse, 1 mln adamǵa deıin qonystanady degen boljam bar. Demek, bas qala ınfraqurylymyna túsetin júkteme azaıady.
– Táýelsizdik alǵan 30 jylda alǵash qala salmaqshymyz. Joba tájirıbeli kompanııalarǵa arqa súıeý arqyly júzege asatyn bolady. Alaıda biz osy ózgeriske daıynbyz ba? Standarttar men saladaǵy talaptar sáıkes kele me? Sondyqtan qurylysqa qajetti zańdardy qazirden ázirleý qajet. Onyń ishinde ırrıgatsııa, energetıka, transport sekildi mańyzdy salalar qamtylady, – degen bolatyn Shavkat Mırzıeev.
Prezıdent alańy oryndy. Ortalyq Azııada ýrbanızatsııa birkelki damymaǵan. Halyq ótken ǵasyrda ǵana aýyldan údere kóshe bastaǵandyqtan, qala mádenıeti kemshin, turaqtaýǵa tańdaý az. Qazaqstannyń ózinde aýyldan uzaǵandar Astana, Almaty, Shymkent sekildi qalalarǵa aǵylady. Ózbekter de Tashkent, Ferǵana, Namangan, Samarqannan ári aspaıdy. Saldarynan áleýmettik nysandar jetispeı, ınfraqurylymǵa salmaq túsýde.
Sadyr Japarov Asmandy ınvestıtsııalyq klımat úshin paıdalanýdy kózdese, Shavkat Mırzıeev jańa Tashkentti ozyq tehnologııalar alańyna aınaldyramyn dep otyr. Búgingi josparyna sensek, eńbek naryǵyn júıeleý úshin 200 myńnan astam jalaqysy joǵary jumys ornyn qurý mejelengen. Sondaı-aq tehnopark, IT-park, bilim berý men medıtsına klasteri qurylady. Al qalany jobalaǵan brıtanııalyq kompanııaǵa shahar ulttyq arhıtektýranyń dástúrli reńkinen alystatpaýdy tapsyrypty.
Aıta keterligi, Ózbekstan prezıdenti joba jumysyn jedeldetý maqsatynda el Úkimeti jańa qalaǵa aýysatynyn málimdedi. Demek, atqarýshy bılik jańa Tashkentke ornalassa, eski qaladaǵy halyq nópiri azaıady degen sóz. Al qos qalany baılanystyrý úshin ınfraqurylym sheshimi daıyn. 2 jerasty metro jelisi, Shyrshyq pen Qarasý ózenderine 7 kópir salý josparlanǵan.
Alataý: bolashaq pen baılam
Qazaqstan jańa qala qurylysyna asyqqan emes. Astana men Almatydaǵy halyq sanynyń óskeni ras, degenmen eńbek naryǵyna áseri az-tyn. Oǵan qosa Shymkentti respýblıkalyq mańyzy bar qala sanatyna jatqyzyp, Túrkistanǵa basymdyq berý qóshi-qon saıasatyn júıeleýge múmkindik bergenin bilemiz. Tek ońtústik astanadaǵy keptelis basy ashyq qalǵan másele bolatyn.
Osyǵan oraı Prezıdent jyl basynda Almaty oblysynyń ákimshilik-aýmaqtyq qurylysyndaǵy ózgerister týraly Jarlyqqa qol qoıdy. Soǵan sáıkes Almaty oblysyndaǵy Jetigen aýyly oblystyq mańyzy bar qala statýsyn ıelenip, ataýy Alataý qalasy bolyp ózgertildi. Memleket jańa shahardyń damý josparyn ázirlep, sol arqyly Almaty, Qonaev qalalary men Іle, Talǵar aýdandaryna órkendeýine jańa serpin bermek. Alataý qalasynyń Bas josparyna sáıkes, onyń shekarasy jalpy aýdany 88 000 gektar dep belgilendi. Onyń ishine Qonaev qalasynyń 10 962 gektar, Іle aýdanynyń 64 985 gektar, Talǵar aýdanynyń 12 053 gektar jeri kirgen.
Belgili bolǵandaı, Alataýda sarapshylar usynǵan jan-jaqty sheshim qamtylypty. ıAǵnı, óndiristik, ekologııalyq, áleýmettik aýmaq esepke alynǵan. Jobada 4 aýdan bar: Gate District, Golden District, Growing District jáne Green District.
Gate District – Almaty qalasyna jaqyn, demek qarjylyq-iskerlik ortalyq bolmaq. Golden District bilim berý men densaýlyq saqtaý aımaǵy sanalady. Al Growing District aýdanynda ındýstrııalyq-logıstıkalyq nysandar boı kóterse, Green District – Qonaev qalasy mańy – demalys pen oıyn-saýyq aımaǵy.
Ázirge anyǵy, qala aýmaǵynda jańa áýejaı, mektep, aýrýhana, turǵyn úı, Disneyland, akvapark qurylysy júrgiziletin bolady. 110 myń jumys ornyn qamtamasyz etetin 170 joba maquldanǵan. Josparǵa sáıkes, jańa qalanyń turǵyndary 2 mıllıonnan asady.
Bas josparǵa sáıkes qalany jobalaý 4 kezeńge bólingen:
Bastapqy jyl – 2022 jyl;
Birinshi kezek – 2030 jyl;
Aralyq kezeń – 2040 jyl;
Eseptik kezeń – 2050 jyl.
Alataý seısmıkalyq qaýipti aımaqta ornalasqany ras pa?
Alataý qalasy salynatynyn qoǵam qalaı qabyldady? Kóbi mundaı joba Almatydaǵy jol keptelisi men halyq tyǵyzdyǵyn sheshedi dep jaqtasa, jer silkinisinen úreılenip, qala jobasyna ózge aımaqty tańdamaǵanyna narazy bolǵandar da kezdesti.
Sáti túskende seısmolog Álqýat Nurmaǵambetovpen baılanysyp, Alataý qalasy ornalasqan aımaqtyń jer bederi, tabıǵı zilzala qaýpi týraly pikirin bilgen edik. Mamannyń aıtýynsha, Almaty qalasy mańynan jańa shahar turǵyzý ıdeıasy burynnan bar, tipti 20 jyl buryn osy maqsatta arnaıy seısmologııalyq zertteý júrgizilgen.
– Arnaıy seısmologııalyq kartalarda (seısmıkalyq aýdandaý kartasy – red.) yqtımal zilzala oshaqtary ornalasqan beldemder (seısmogendik beldemder - red.) kórsetiledi. Mundaı kartalar respýblıkalyq jáne oblystyq deńgeıde jasalady. Almaty oblysynyń jáne Almaty qalasynyń seısmıkalyq aýdandaý kartalary qazir qoldanysta bar.
Jalpy alǵanda, Alataý qalasynyń seısmıkalyq qarqyny joǵary. Kishigirim (álsiz) jerasty dúmpýlerin esepke almaǵanda, jyl basynda eki ret bolǵan 5-baldyq jer silkinisteri osyǵan dálel. Sondyqtan qubylysty zertteý, ony aldyn-ala boljaý jáne onyń saldaryn azaıtý baǵytynda ǵylymı-praktıkalyq izdenis kerek, – dep qorytyndylady Álqýat Nurmaǵambetov.
Jańa qalada neni eskerýi kerek?
Ýrbanıst Ádil Nurmaqanovtyń pikirinshe, jalǵyz qurylys sapasy ǵana emes, ǵımarattardyń ornalasý rettiligi de naqtylanýy mańyzdy. Sebebi Almatydaǵy keptelis kóbeıip, halyq sanyn júıeleı almaýdyń sebebiniń biri ýrbanızatsııa erejeleri eskerilmegennen. Eger mundaı qatelik, jańa qalada da qaıtalansa, «eski máselege» qaıta oralýymyz múmkin.
– Postkeńestik elderde, onyń ishinde Ortalyq Azııa memleketterinde qala áleýeti tolyq ıgerilmeı jatatyny jasyryn emes. Bir mysal, Almaty qalasynda qoımalar men ındýstrııalyq aımaqtardyń aýqymy orasan. Olar qalaǵa tym jaqyn ornalasqan. Bul azdaı, jeke sektorda bos jatqan jeri kóp. Alataý qalasyna qatysty jobada jer kólemin tıimdi paıdalaný, ındýstrııalyq aımaqtar men qoımalardy qaladan alys salý tıimdi bolmaq, – deıdi Ádil Nurmaqanov.
Ýrbanıstiń oıynsha, Ortalyq Azııadaǵy memleketter qala salý kezinde aldymen óndiriske nazar aýdarýy shart. Aıtýynsha, mundaı jobalardyń jemisti joly úshin iri kásiporyndardy ártaraptandyrý, balama ınvestıtsııa tartý ózekti. Sondyqtan jańa qala turǵyndaryna tabystyń birneshe kózin usynyp, kásiporyndardy ártaraptandyrý kerek degen tujyrym aıtty.
– «Nólden» bastap salynǵan qala men ózdiginen keńeıgen shahardyń aıyrmashylyǵy bar. Jańadan qalansa, ınfraqurylym jetilip, kóp kezdesetin keptelisten qutylýǵa bolady. Alaıda ekonomıkalyq qaıtarymy uzaq ýaqyt alýy múmkin ári jańa jumys kúshin qurý da ońaı is emes. Al tabıǵı jolmen qanat jaıǵan qalada «qala rýhy», tarıh saqtalatynyn aıta ketý kerek. Qaısybiri bolsyn, kópdeńgeıli kezeńnen ótedi, – dedi sarapshy.
Ortalyq Azııa úshin jańa qala salý – alǵashqy tájirıbe. Onyń jemisi men kem-ketigi 15-20 jyldan keıin ǵana baıqalatyny sózsiz. Ázirge ekologııalyq, demografııalyq, ekonomıkalyq aspektilerdi boljap, soǵan saı qadam jasaý ǵana sátti nátıjege kepil bolmaq.