Ortalyq Azııadaǵy eń joǵary jalaqy alatyn el ataldy
ASTANA. KAZINFORM — Qazaqstan Ortalyq Azııa elderi arasynda ortasha jalaqynyń somasy boıynsha kósh bastap tur.
Ranking.kz málimetine qaraǵanda, TMD Memleketaralyq statıstıkalyq komıteti jarııalaǵan salystyrmaly málimetterge sáıkes, byltyrǵy qyrkúıek aıynda eldegi ortasha nomınaldy jalaqy 817,2 dollardy qurady, bul kórsetkish Ózbekstandaǵy (437,8 dollar) nemese Qyrǵyzstandaǵydan (411,2 dollar) eki ese shamasynda artyq. Tájikstan Qazaqstannan odan da kóp artta qaldy – osy eldegi jalaqy 3,4 esege az (242,8 dollar). Bir jyl ishinde Ortalyq Azııanyń ońtústik-shyǵysyndaǵy osy memlekette oryn alǵan eleýli ósim bolmasa, Qazaqstan men Tájikstan arasyndaǵy alshaqtyq budan da joǵary deńgeıde qalyptasýy múmkin edi.
Derekkózge sáıkes, Tájikstanda 2024 jyldyń qyrkúıeginde nomınaldy jalaqy jyldyq mánde 24,9 paıyzǵa, naqty jalaqy 21,1 paıyzǵa ósti. Bul óńirdegi eń joǵary jalaqy ındeksi dep atap ótýge bolady.
Qazaqstanda, Qyrǵyzstanda jáne Ózbekstanda dınamıka birshama qarapaıym boldy. Túrikmenstandaǵy resmı nomınaldy jalaqy týraly dál qazirgi derekter joq. Túrikmenstannyń Memlekettik statıstıka komıtetiniń saıtynda mundaı aqparat sońǵy ret 2023 jyly jańartylǵan.
Qazaqstanda eń tómengi jalaqy da joǵary. 2024 jyly 85 myń teńge, ıaǵnı 181,1 dollar bolǵan.
Ortalyq Azııa óńiriniń basqa elderinde bul kórsetkishter aıtarlyqtaı tómen boldy: Ózbekstanda – 89,4 dollar, Tájikstanda – 54,9 dollar, Qyrǵyzstanda – 28,3 dollar.
Túrikmenstandaǵy eń tómengi jalaqy dollarmen eseptegende joǵary bolyp kórinýi múmkin (402,9 dollar). Degenmen, bul aqparatty bir mándi jarııalaýǵa kelmeıdi. 1410 manatty quraıtyn eń tómengi jalaqyny aıyrbastaý Túrikmenstannyń Ulttyq banki usynǵan resmı dollar baǵamy boıynsha júrgizilgen. Bul derekkózge sáıkes, osy eldegi 1 AQSh dollary bes jyldan astam ýaqyt boıy 3,5 túrikmen manatyna teń boldy. Alaıda, kóptegen sarapshylardyń suhbattaryna qaraǵanda, Túrikmenstan ishinde manatty bul baǵammen aýystyrý is júzinde múmkin emes. Bul eldegi valıýtany satyp alý jáne satý operatsııalary «kólekeli naryqtaǵy» baǵammen júzege asyrylady.
Ulttyq statıstıka vedomstvolarynyń statıstıkalyq esepterine súıene otyryp, ranking.kz Ortalyq Azııa elderindegi ekonomıkanyń ártúrli salalaryndaǵy nomınaldy jalaqyny salystyrdy. Málimetter ortasha jalaqy tómen nemese joǵary bolatyn ekonomıkalyq qyzmet túrlerin anyqtaýǵa múmkindik berdi. Bul turǵyda jekelegen salalardaǵy tabystar salystyryldy.
Jalpy, Ortalyq Azııanyń tórt elindegi eń joǵary nomınaldy jalaqy qarjy jáne saqtandyrý sektorlarynda baıqaldy. Bul rette elder arasyndaǵy kórsetkishterdiń aıyrmashylyǵyna toqtalsaq, Qazaqstanda qarjygerler men saqtandyrýshylardyń jalaqysy 1,7 myń dollardan asqan, ıaǵnı Tájikstandaǵydan (561,9 dollar) úsh ese kóp.
Qazaqstanda qarjy jáne taý-ken ónerkásibi eń joǵary jalaqy alatyn salalar retinde belgili. Tájikstanda qarjy sektory kompanııalarynyń qyzmetkerlerinen basqa, óńdeý ónerkásibi men qyzmet kórsetý kásiporyndarynyń qyzmetkerleri jaqsy tabysqa kenelgen. Ózbekstanda qarjy jáne IT-salada joǵary (1 myń dollardan astam) jalaqy tirkelgen. Osyndaı úrdis Qyrǵyzstanda da baıqaldy.
Atap aıtqanda, Ortalyq Azııa elderinde azamattardyń jalaqysy eń tómen bolǵan sektorlar ishinara uqsas keledi. Bilim jáne densaýlyq saqtaý, agroónerkásiptik keshen jáne kommýnaldyq sala tómen jalaqymen sıpattalady.
Ortalyq Azııa elderi azamattary tabysynyń satyp alý qabiletine jalaqy mólsheri de, ınflıatsııa deńgeıi de qatty áser etedi. TMD Memleketaralyq statıstıkalyq komıtetiniń esepterine qaraǵanda, baǵanyń eń joǵary ósý qarqyny óńirdiń ekonomıkalyq damyǵan elderi – Qazaqstan men Ózbekstanda baıqaldy.
Buǵan deıin QR Premer-mınıstri Oljas Bektenov Úkimet otyrysynda Qytaı men Eýropanyń arasyndaǵy júk tranzıtine qyzmet kórsetý úshin Ortalyq Azııanyń óz ishinde báseke órshı bastaǵanyn aıtty.