«Ortaq valıýta qandaı bolýy kerek?» - baspasózge sholý
***
«Aqyry qol jetti! Úsh jylǵy tókken ter men jumsalǵan qarjynyń qarymy qaıtty. Jigitterimiz erledi! «Astana arlandary» elordanyń «Saryarqa» velotregindegi eki kún boıyna sharshy alańdy shaıqaltqan shaıqastardyń qorytyndysy boıynsha kópten kózdegen kýbogine qol jetkizdi. Astana komandasy Búkilálemdik boks serııasynyń úshinshi maýsymdaǵy jeńimpazy atandy!»,-dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanyndaǵy «Astana arlandary» - álemdik serııa jeńimpazy!» atty maqalada. Komandanyń osynaý tolaǵaı tabysqa qol jetkizgeni eń sońǵy, qosymsha, negizgi jekpe-jekterden tys shaıqasty ótkizip, ony tamasha etip aıaqtaǵan Baǵdat Álimbekovtiń jeńisinen keıin ǵana belgili boldy. Demek, WSB serııasynyń eń kúshti urys ujymy degen ataqty jeńip alý bizdiń sańlaqtarǵa ońaıdan ońaı kele salǵan joq. Al eki kúnge sozylǵan aıqastardyń aqyrǵy núktesin ádemilep qoıa bilgen B.Álimbekovtiń bul maýsymdaǵy alǵashqy adymy aqıqatynda aqjoltaı boldy. Sol sııaqty qoldan sýsyp shyǵyp ketip bara jatqan jeńistiń shylbyryn qaıta tartyp alǵan Rýslan Myrzataevtyń utysynda da nyshandyq mán bar.
Osy basylymnyń jazýynsha, negizi otyrarlyq Bekbatyr Áımenov pen aýdandyq polıtsııa basshylarynyń biriniń arasyndaǵy bul daý oılamaǵan jerden tutanǵan sııaqty. Jyldyń basynda Qoǵam aýylynda úlken jınalys ótip, sonda aýdandyq polıtsııa bastyǵynyń orynbasary «ótken jyly bul aýylda bar-joǵy 13 mal urlyǵy faktisi tirkeldi» dep aıtyp jiberedi ǵoı. Buǵan aqsaqal shart ete qalady. Qalaısha 13? Bul aýylda malyn urlatpaǵan úı bar ma eken? Bolsa da biren-saran ǵana. Osyny aıtqan qarııaǵa shendiler qarsy turyp «aldymen dáleldeńiz» degen ǵoı. Sonda Bekbatyr qajy qolyna qaǵaz, qalam alyp, jınalǵan halyqqa «kim malyn urlatty, myna qaǵazǵa jazyńdar» depti analardyń kózinshe... Sóıtip, qoldy bolsa da polıtsııanyń qaǵazyna túspeı, ne saıda sany, ne qumda izi joq 200-ge jýyq urlanǵan mal sopań etip shyǵa kelipti. Mine, osydan keıin el polıtsııaǵa qalaı senedi? Bul maqala «Ury maldy qyr asyrady, polıtsııa ony jasyrady» degen taqyryppen berilgen.
***
«Aıqyn» gazetinde «Ortaq valıýta qandaı bolýy kerek?» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Kedendik odaqqa múshe elder úshin ultústi ortaq - halyqaralyq valıýtalyq-qarjy júıesine kóshýdiń aýyly alys emes sııaqty. Osydan eki-úsh aı buryn qazaqstandyq ekonomıster toby Kedendik odaqqa múshe úsh el arasynda júretin ortaq valıýtanyń júıesin jasaýǵa kirisken bolatyn. Toptyń jetekshisi belgili sarapshy-ekonomıst Qanat Berentaev mundaı daıyndyq Odaqqa múshe elder ultústi valıýta qura qalǵan jaǵdaıda qajet bolatynyn aıtqan. Árıne, nege bolsa da, aldyn ala daıyn otyrǵan jaqsy. Sarapshynyń aıtýynsha, bul ispen birneshe adam aınalysqan. Búginde bastalǵan is aıaqtalyp qaldy.
Saıası sheshim aıaqastynan qabyldana salýy da múmkin. Osy oraıda, qazaqstandyq ekonomıster ózderiniń jasaǵan júıesin usyna qoımaq. Jasalyp jatqan júıe KO-ǵa múshe úsh eldiń de múddesin teńdeı qorǵaýy tıis. Onsyz qabyldanatyn sheshimniń tehnologııasy buzylady. Qazaqstandyq sarapshylardyń jasap jatqan valıýtalyq júıesiniń basty baǵyty - Kedendik odaqqa múshe úsh eldiń birde-birinde ınflıatsııanyń oryn alýyna jol bermeý. ıAǵnı ultústi ortaq valıýtany endirgen kezde ınflıatsııanyń bir elden ekinshi elge ótýine múmkindik bermeıtin júıeni taratyp aıtatyn bolsaq, ár eldiń derbes aqsha saıasaty saqtalyp qalady jáne olardyń yqpaly bir-birine tımeıdi.
Osy gazettiń jazýynsha, TJM-de korrýptsıonerlerge qarsy keń aýqymdy tazalaý júrip jatqan kórinedi. Muny keshe «Úkimet saǵaty» aıasynda Parlament aldynda esep berýge kelgen Tótenshe jaǵdaılar mınıstri V.Bojko bildirdi. Mınıstrdiń aıtýynsha, TJM-nyń birneshe laýazymdy shendisine qatysty qylmystyq ister sotta qaralýda. Buǵan qosa, mınıstrlikte 850-den astam qyzmetkerdiń jumystan qýylǵandyǵy málim boldy. Vladımır Bojko keshe basqa qyzmetterdi qosa atqarǵany úshin «korrýptsıoner» atanyp, isten alastatylǵan elordalyq órt sóndirýshilerge qatysty óz sheshimin jarııa etti: Olar qyzmetinde qalpyna keltirilmeıdi. Memleket basshysynyń kezekten tys attestattaýdy ótkizý týraly Jarlyǵyna sáıkes, Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi júıesinde 15 myń 942 qyzmetker synaqtan ótkizilipti. «Kezekten tys attestattaý sapaly kadrlyq jańarýǵa jáne moraldyq-adamgershilik qasıetteri tómen, korrýptsııalyq minez-qulyqtaǵy, biliksiz qyzmetkerlerden tazarýǵa yqpal etti, - deıdi TJM basshysy. - Bul keń aýqymdy is-shara qyzmettik tártipti arttyrdy, qyzmetkerlerdiń teorııalyq, tájirıbelik, arnaıy jáne fızıkalyq daıarlyǵyn jaqsartty». Bul jaıynda «Jemqorlar jumyssyz qalady» atty maqaladan oqı alasyzdar.
***
«Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń jazýynsha, Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Túrik Respýblıkasynyń Prezıdenti Abdýlla Gúlge Reıhanly qalasyndaǵy jarylystardyń saldarynan kóptegen jannyń qaza bolyp jáne zardap shekkenine baılanysty kóńil aıtý jedelhatyn joldady. «Lańkestiktiń etek alýy búgingi kúni barshamyzǵa ortaq qaýip-qaterge aınalyp otyr. Qazaqstan halyqaralyq qaýipsizdikke qater týǵyzatyn lańkestiktiń kez kelgen túrin barynsha aıyptaıdy», delingen jedelhatta. Memleket basshysy qaıǵyly oqıǵanyń saldarynan qaza bolǵandardyń týǵan-týystary men jaqyndarynyń qasiretterine ortaqtasyp, shyn nıetten kóńil aıtty.
