Oralmandarǵa qatysty áli de kóptegen máselelerdi bir júıege túsirý qajet - senator M. Baqtııaruly
«Qazaqstan óz táýelsizdigin jarııalaǵan alǵashqy kúnderi-aq Tuńǵysh Prezıdentimiz, Ult kóshbasshysy N. Nazarbaev taǵdyrdyń jazýymen álemniń ár túkpirinde tarydaı shashyrap júrgen óz qandastyrymyzdy tarıhı Otanyna kóship kelýge shaqyrǵan bolatyn. Elbasy tarapynan bul úshin asa zor qamqorlyq ta jasaldy. Arnaıy zań da qabyldandy. Soǵan sáıkes jyl saıynǵy etnıkalyq kósh-qon kvotasynyń sany 20 myń otbasyna deıin jetip, 2009-2011 jyldarǵa arnalǵan «Nurly kósh» baǵdarlamasy da qabyldanyp, júzege asyryldy. Sonyń nátıjesinde az ýaqyt aralyǵynda 1 mıllıonǵa jýyq qandastarymyz ata qonysqa oralyp, elimizdiń ósip órkendeýine, mádenıetimiz ben ana tilimizdiń damýyna zor úlesterin qosa bildi. Bul saladaǵy jıyrma jyldan astam kezeńnen bergi atqarylǵan jumystardy taldaý barysy kórsetip otyrǵanyndaı, oralmandarǵa qatysty áli de kóptegen máselelerdi bir júıege túsirý qajet sııaqty», degen depýtat osyǵan oraı birqatar usynystar aıtty.
Birinshiden, ata jurtqa oralǵan aǵaıyndardy qonystandyrý aımaqtardyń áleýmettik-ekonomıqalyq suranystarynyń eskerýinsiz júzege asyrylyp kele jatqan syńaıly. Mysaly, Túrkmenstannan kelgen oralmandardyń 79 paıyzy bir ǵana Mańǵystaý óńirine qonystanǵan. Osylaısha oralmandardyń onsyz da halqy tyǵyz qonystanǵan nemese tabıǵı klımattyq jaǵdaıy qolaıly bolyp keletin óńirlerge, ne bolmasa áleýmettik-ekonomıkalyq damý deńgeıi joǵary aımaqtarǵa jappaı qonystandyrylýy keı jaǵdaıda osy óńirlerdiń áleýmettik shıelenisin ýshyqtyratyn jaǵdaıǵa ákelip te júr. Osyny eskere otyryp, senator aldaǵy ýaqytta elge oralatyn qandastarymyzdy óńirlerdiń áleýmettik-ekonomıkalyq suranystaryn zerttep baryp, ońtaıly qonystandyrý máselesin memlekettik turǵydan sheshýdiń arnaıy baǵdarlamasyn jasaý qajet dep sanaıdy. Ekinshiden, qazirgi ýaqytta memlekettik kosh-qon kvotasy múldem berilmeıtin boldy deýge bolady. «Nurly kósh» baǵdarlamasy da aıaqsyz qalyp barady. «Jumyspen qamtý-2020» baǵdarlamasyna saı oralmandarǵa qoldaý kórsetý máselesi retteledi degenmen, bul másele de áli belgisiz bolyp tur. «Kóshi-qon máselelerin keshendi sheshý úshin onymen tikeleı aınalasatyn memlekettik basqarý organdarynyń is-qımyly úılestirilmeı keledi. Kóshi-qonmen aınalysatyn ýákiletti organnyń jıyrma jyl ishinde tórt ret aýysýy bul mańyzdy máseleler boıynsha sheshimder qabyldaýdaǵy sabaqtastyq pen birizdiliktiń bolmaýyna alyp keldi. Nátıjesinde qonys aýdarý sharalaryna bólingen qyrýar qarajat talan-tarajǵa salynyp, sybaılas jemqorlyq kórinisteri de oryn aldy. Aldaǵy ýaqytta mundaıdy boldyrmas úshin kóshi-qonǵa qatysy bar máselelerdi úılestirip, sheship otyratyn naqtyly bir ortalyq nemese qoǵamdyq keńes qurý qajet dep esepteımiz. Tipti aldaǵy ýaqytta shet elden kóship keletin qandastarymyzdy qazaqstandyq qazirgi qoǵamǵa tezirek sińisip ketýine yqpaldasý maqsatynda burynǵy «Nurly kósh» baǵdarlamasy qaıta qaralyp, jańǵyrtylǵany da jón bolar edi dep sanaımyz», dedi M. Baqtııaruly.
Úshinshi másele ‑ kóship kelgen oralmandardy áleýmettik qoldaý júıesin onan ári jetildirý. Bul rette depýtat olardy turǵyn úımen qamtamasyz etý búgingi kúnniń talaptaryna sáıkes kele de bermeıtinin, oralmandardyń jartysynan astamynda baspana joq ekenin, sondyqtan da oralmandardyń turǵyn úı quqyqtaryn qamtamasyz etý úshin olardy memlekettik turǵyn úı baǵdarlamasyna saı qoljetimdi turǵyn úılermen qamtamasyz etý tártibin engizý qajettigin aıtty. «Tórtinshiden, órkenıetti elder repatrıanttardyń óz elderine qonys aýdarýyn eń aldymen shet elderde uıymdastyrady. Olarda óz ata jurttaryna kóship kelgisi keletinderdiń barlyǵy aldyn ala tizimdeledi. Sosyn baryp, ornalastyrý máselelerin tolyqtaı sheship alyp baryp qana shaqyrady. Al, bizde bul másele áli kúnge deıin óz sheshimin tappaı otyr», ‑ dedi senator. Onyń aıtýynsha, «Halyqtyń kóshi-qony» týraly Zańda etnıkalyq kóshti uımdastyrýdy Qazaqstannyń shet eldegi elshilikteri júzege asyrady dep atap kórsetilgenimen, bul úshin áli kúnge deıin elshilikterge ne qarjy, ne arnaıy shtat bólingen emes. Bul jaıt shet el qazaqtarynyń ata jurtqa oralý máselesin barynsha qıyndatyp otyr. Ásirese, qazaqtar tyǵyz ornalasqan Qytaıdyń Úrimshi, Mońǵolııanyń Baıan-Ólgeı, Ózbekstannyń Tashkent, Nókis sııaqty qalalarynan Kóshi-qon mekemeleriniń shaǵyn ókildikterin ashýdy ýaqyt talabynyń ózi alǵa tartqandaı.
Senator toqtalǵan besinshi másele ‑ Qazaqstanǵa qonys aýdaratyn oralmandar úshin aldaǵy ýaqytta olardyń dúnıe-múlkiniń kólemi men narqyna qarmastan kedendik alym-salyqtan bosatý.
«Álemniń qyryqtan astam elinde 5 mıllıonnan astam qazaqtar turady. Shet eldegi qazaq mádenı ortalyqtaryna qarjylaı qoldaý kórsetý de kóńilden shyqpaıdy. Órkenıetti elder shet eldegi ulttyq mádenı ortalyqtaryna bıýdjetten arnaıy qarjy bólip, naqty qoldaý jasap keledi. Mysaly, Ońtústik Koreıa Almatydaǵy ADK-niń mádenıet saraıyn satyp alyp, Koreı mádenı ortalyǵyna aınaldyrdy. Germanııa Qazaqstandaǵy nemis mádenı ortalyqtaryna naqty qarjylaı kómek kórsetýde. Mine, osyǵan baılanysty aldaǵy ýaqytta shet elderdegi qazaq mádenı ortalyqtaryna qarjylaı qoldaý jasalǵanyn durys dep esepteımiz. Bálkim, únemi qazyna qarjysyna qol sala bermes úshin, Izraıl men Germanııanyń ozyq tájirıbesine súıenip, «Ulttyq kóshi-kon qoryn» qurý arqyly da biraz máseleni sheshýge qol jetkizý qajet te bolar. Jetinshiden, bir mıllıonnan astam etnıkalyq qazaqtary bar ejelgi kórshimiz Reseı memleketinde bir ǵana qazaq mektebiniń bolýy da oılantatyn jaǵdaı. Resmı derekter boıynsha sońǵy on bes jyldyń ishinde 45 mıllıon halyq ishki Qytaıdan Shyńjańǵa qonys aýdarǵan eken. Osy ólkedegi 400-ge jýyq taza qazaq mektepterinde 2008/2009 oqý jylynan bastap sabaqtar jappaı qytaı tilinde oqytylýda. Kórshi baýyrlas Ózbekstanda 500-ge jýyq qazaq mektepteriniń jartysy jabyldy, qalǵandary aralas mektepterge aınalyp ketti. Munyń ózi bul elderdegi qazaq etnosy on bes - jıyrma jyldyń aınalasynda tolyǵymen tilinen de, dilinen aıyrylady degen qaýipti bir oıǵa jeteleıdi», ‑ dedi ol.
