«Oralman» aktsııasy ortamyzdy toltyra ala ma
Qazaqstan sońǵy bes jylda sheteldik mıgranttarǵa qolaıly elder arasynda 129-orynnan 77-orynǵa kóterilipti. QR ishki mınıstrliginiń deregi osylaı deıdi. ıAǵnı shetelden eki qolǵa bir kúrek surap kelgender úshin bizdiń el jaıly bola tústi degen sóz. Tek ótken jyldyń ózinde kóshi-qon qyzmeti arqyly 434 myńnan astam ruqsat berilgen. Tek eńbek ruqsatyn 17480 mıgrant alsa, bıyl jyl basynan beri 15848 sheteldik bizde jumysqa ornalasqan. Eńbek mıgranttary úshin esigi aıqara ashyq Qazaqstan qandastarymyzdy qalaı qabyldap jatyr? Osy saýalǵa jaýap izdep, Nur-Sultan qalasyndaǵy kóshi-qon qyzmetiniń ortalyǵyna bas suqqanbyz.
Aıtýǵan Jylqybaı degen qandasymyzdy qolyndaǵy qujattarymen kezekte turǵan jerinen jolyqtyrdyq. Ózi Qytaıdyń Úrimji qalasynan kelipti.
«Qazaqstanǵa birinshi ret kelýim. Osynda naǵashylarym bar. Resmılikke salsaq, solarǵa qydyryp keldim dep aıtýǵa bolady. Endigi maqsatym – Qazaqstannyń azamattyǵyn alý. Áıelim men balalarym da osynda. Oralman kýáligin alyp boldyq. Azamattyqqa ótinish berý úshin qujattar jınap júrmin», - deıdi ol.
Sózine qaraǵanda, azamattyq rásimdeýde Qazaqstan tarapynan eshbir kedergi bolmaǵan.
«Basynda 4-5 kúndeı ýaqyt ketken shyǵar. Medıtsınalyq anyqtama alý sál uzaqtaý eken. Búkil qujatty notarýıs arqyly qazaqshaǵa aýdarttyq. Endi azamattyqqa tapsyramyz. Úrimjiniń Іle aýdanynda týǵanmyn», - deıdi qytaılyq qazaq.
Osyndaı jolmen elge oralyp jatqandardyń qarasy kóbeıgen kórinedi. Nur-Sultan qalasynyń kóshi-qon polıtsııa basqarmasyna qarasty azamattyq bólimniń erekshe tapsyrma jónindegi aǵa ınspektory Janar Jaqypovanyń sózine sensek, elordaǵa qonys aýdarǵan qandastar sany bıyl ótken jylǵydan áldeqaıda kóp bolatyn túri bar. 2018 jyly barlyǵy 368 oralman kóship kelse, bıyl 6 aıdyń ózinde 583 adam qazaq astanasyna qonys aýdarǵan.
«Oralman kýáligin almaǵandar turaqty tirkeýge turyp, «oralman» mártebesine ıe bolyp, yqtııar hat alǵannan keıin Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyna tikeleı tapsyra alady. Oǵan ary ketse 3 aı ýaqyt ketedi. Bıylǵy jyldyń basty ózgrisi osy bolyp tur», - deıdi ortalyq ókili.
Al «Oralman» aktsııasynyń arqasynda 200-ge jýyq qandasymyz azamattyq rásimdegen.
«Bıyl naýryz aıynda «Oralman» aktsııasy bastaý aldy. Maqsaty – ulty qazaq shetel azamattaryna jeńildikpen azamattyq berý. Aktsııa bastalǵaly «oralman» mártebesiniń ýaqyty ótip ketken 198 qandasymyz anyqtaldy. Onyń 196-sy jeńildikpen azamattyq rásimdep jatyr. Tek 2 adam azamattyq alýdan bas tartty», - deıdi maman.
Bul tek elordadaǵy statıstıka. Al respýblıka boıynsha aktsııa jarııalanǵan sátten beri oralman kýáliginiń merzimi aıaqtalǵan 5122 etnıkalyq qazaq qujat merzimin uzartqan. Onyń ishinde 4283 adam azamattyqqa qabyldaý týraly ótinishpen júginip otyr.
Qazir Qazaqstan aýmaǵynda dál osyndaı 17 ortalyq jumys istep tur. Bári respýblıkalyq mańyzdaǵy qalalar men oblys ortalyqtarynda ornalasqan. Ortalyqtarda jumysqa ruqsat alý jáne uzartý, vıza resimdeý, azamattyq máselelerdi retteý, sheteldikterdi turaqty turýǵa resimdeý, sheteldik úshin JSN, saqtandyrý polısin, jeke kóshi-qon nómirin alý jáne medıtsınalyq kýálandyrý sııaqty memlekettik qyzmettiń 10-nan astam túri «bir tereze» qaǵıdatymen kórsetiledi. Osy ortalyqtyń jumysy jandanǵannan beri eńbek mıgranttary qajetti qujatty buryn bir aptanyń ishinde alatyn bolsa, qazir bir kúnde rásimdeıtin bolǵan.
Kóshi-qon máselesiniń qaltarys-bultarysyn bir adamdaı zerttep júrgen Aýyt Muqıbek «Oralman» aktsııasynyń qujat qyspaǵymen eki ortada qalyp qoıǵan talaı qandastyń máselesin sheshkenin aıtady.
«Biz qandastardyń aldynan shyǵyp jatqan kedergilerdi kóp aıtqanymyz sonsha, kelýge nıettilerdi úrkitip aldyq. Sońǵy kezde eki úlken máseleniń beti beri qarady. Birinshiden, oralman mártebesiniń merzimi ótip ketken qandastarǵa keshirim jasaldy. Elbasy Nursultan Nazarbaev óziniń Prezıdent retindegi ókilettigin toqtatýǵa 4 kún qalǵanda Jarlyq shyǵaryp ketti. Sol Jarlyq boıynsha 2019 jyldyń 31 jeltoqsanyna deıin merzimi ótip ketken qandastardyń bárine ortalman mártebesi uzartyldy», - deıdi qoǵam belsendisi.
Aýyt Muqıbektiń aıtýynsha, bul aktsııa, ásirese, Qytaıdan kelgen qandastarǵa kómektesti. Al ekinshi aktsııa ózbekstandyq qazaqtardyń jyldar boıy qordalanǵan máselesine núkte qoımaq.
«Táýelsizdiktiń 28 jylynda azamattyq ala almaı júrgen qazaqtar óte kóp. Ásirese Ózbekstannan kelgen qandastarymyzǵa tán másele bul. Óıtkeni, Ózbekstan táýelsizdik alǵaly tólqujat úlgisi 3 ret aýysqan. Sonyń kesirinen talaı qandasymyz qujatyn rásimdeı almaı kelgen. Endi ondaı jandarǵa qolynda bar qujattardyń negizinde «azamattyǵy joq tulǵa» degen statýs berip, ary qaraı azamattyqqa ótkizip jatyr. Qazir osy aktsııa júrip jatyr», - deıdi kóshi-qon janashyry.
QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mnıstrliginiń deregi boıynsha, jyl basynan beri Qazaqstanǵa 6976 sheteldik qazaq qonys aýdarǵan. Al memleketten bólingen kvota sany 2 103 adam. ıAǵnı, qazirdiń ózinde 4873 adam kvotadan tys, óz kúshimen tarıhı otanyna kelgen.
Al ótken jyly tarıhı otanǵa 8 913 otbasy nemese 14 541 qazaq qonys aýdaryp, oralman mártebesin alǵan. Olardyń 49 paıyzy Ózbekstannan, 37,3 paıyzy Qytaıdan, 4,9 paıyzy Mońǵolııadan, 3,1 paıyzy Túrikmenstannan, 1,3 paıyzy Reseıden, 4,4 paıyzy basqa elderden kóshken.
Kóship kelgen qandastardyń ishinde eńbekke qabiletti jastaǵy tulǵalardyń úlesi – 63,3 paıyzdy quraǵan. Taǵy 27,2 paıyzy jasqa deıingi balalar bolsa, 9,6 paıyzy zeınetker bolǵan.
