Oralǵa toıǵa kelgen túrkııalyq zańsyz mıgrant ustalyp qaldy
BQO polıtsııa departamenti baspasóz qyzmetinen túsken málimetke qaraǵanda, 1975 jylǵy túrkııalyq azamat 2 jyldan astam ýaqyt boıy Atyraý oblysynda vızasyz turyp, qurylys alańdarynda jumys istegen.
Respýblıkalyq «Zańsyz kelýshi» jedel-aldyn alý is-sharasy Oralda qolǵa túsken túrkııalyq azamatqa qatysty ákimshilik hattama toltyrylyp, el aýmaǵynan shyǵarý týraly sottyń sheshimi shyǵaryldy.
«Atalmysh is-shara bastalǵaly úsh kúnniń ishinde kóshi-qon zańnamasyn buzǵan 159 quqyq buzýshylyq anyqtaldy. Sonyń ishinde 85 sheteldik respýblıka aýmaǵynda bolý erejesin buzǵan. Al 63 qazaqstandyq azamat sheteldikterdi qabyldamaǵanymen, ýaqytynda polıtsııaǵa habarlama túsirmegeni úshin ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy. Oǵan qosa sheteldik jumys kúshin zańsyz jumysqa tartqan 11 oblys turǵyny QR Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 519-baby 1-bóligine sáıkes jaýapqa tartyldy. Jeke basyn kýálandyratyn qujattary bolmaǵan 22 sheteldik qabyldap-taratý ortalyǵyna ornalastyryldy. Tirkeý merzimi ótip ketken 9 sheteldik sot sheshimimen májbúrli túrde elden shyǵaryldy. Sondaı-aq Oral qalasynda mas kúıinde eki reseılik azamat aıdap kele jatqan 2 avtokólik toqtatyldy. Olarǵa da qatysty ákimshilik shara qabyldandy», - dep habarlady vedomstvodan.
Eske sala keteıik, budan buryn Oralda mektep dırektorynyń attestat toltyrý úshin ata-analardan aqsha jınaǵanyn jazǵan bolatynbyz.
