Oralda turǵyndar baý-baqsha seriktestigi tóraǵasynyń qyzmetine narazylyq bildirdi
Oral qalasynda turǵyndar «Zachaganskıı» baý-baqsha seriktestigi tóraǵasynyń qyzmetine narazylyq bildirdi, dep habarlaıdy Kazinform.
Zachagan kentinde «Qus fabrıkasy» atalyp ketken shaǵynaýdandaǵy balalar alańynda turǵyndar jıyny bolyp, onda «Zachaganskıı» baý-baqsha seriktestigine qatysty másele talqylandy. Beıbitshilik kóshesinde turatyn Ashat Baetov «Zachaganskıı» baý-baqsha seriktestiginiń tóraǵasy Asylbek Qabesovtiń 9 jyldan beri qyzmet etip kele jatqanyn, onyń jumysyna qanaǵattanbaıtynyn jetkizdi.
«Halyqqa esep berý jóninde qanshama ótinish jasasaq ta, eshteńe oryndalǵan joq. Sońǵy ret jazda jazbasha ótinish berdik, tórt aıdan beri qozǵalys joq. Sodan keıin Oral qalalyq máslıhatynyń depýtaty Nurlyhan Ábenovke baryp, belsendilerdiń qatysýymen osy kezdesýdi uıymdastyryp otyrmyz. Joldy asfalttaý úshin kezinde oblys ákiminiń ózine deıin barýǵa týra keldi», - dedi A. Baetov.
«Shette turatyn aǵaıyndar tańda balshyq keship kele jatqanda, olardy trassaǵa deıin kóligimizben jetkizgende, osyny oılaıtyn bir adam joq deıtin edik. Sodan keıin belsendi jigitter aqyldasyp, aýyl ortasyna jol saldyq. Asylbektiń bulaı jınalys jasaǵanyn kórgen joqpyz. Úsh-tórt adamdy keńsesine jınaıdy da, tarıf kóterildi deıdi. Baǵany túsirip, jaǵdaı jasaý kerek», - dedi taǵy bir turǵyn Amanǵalı Qajyken.
«Belsendiler turǵyndardy bir jerge jınap bershi dep keldi. Bul jerde biz myna kisini qoıyńyz dep aıta almaımyz. Ár adamnyń óz oıy bar, óz pikiri bar. Ózderińiz sheshińizder», - dedi qalalyq máslıhattyń depýtaty N. Ábenov.
Turǵyndar turmystyq qatty qaldyqtarǵa jáne elektr jaryǵyna artyq tólem tóleıtinderin aıtyp, seriktestik tóraǵasynyń ornynan ketýin talap etti. Jıyndy júrgizgen A. Qajyken A. Baetovty tóraǵa etip saılaý týraly usynys jasap, ol jınalǵandar tarapynan qoldaý tapty. Alaıda qalalyq máslıhat tóraǵasy mundaı sharanyń bekitilgen tártibi bolatynyn aıtty.
«Jınalysty ótkizýdiń óz tártibi bolady. Kún tártibin belgilep, tóraǵa baıandamasyn jasaýy kerek. Sodan keıin reglament boıynsha jaryssózge qatysýshylar sóıleıdi. Tóraǵanyń jumysy qanaǵattanǵysyz dep tabylsa, esep komıssııasy qurylyp, másele daýysqa salynady. Bul jer saılaýǵa kelmeıdi», - dedi jıynǵa qatysqan Oral qalalyq máslıhatynyń tóraǵasy Esentaı Qalıev.
Daýly máselege qatysty «Zachaganskıı» baý-baqsha seriktestigi tóraǵasynyń óz ýáji bar.
«Meniń «Zachaganskıı» baý-baqsha seriktestiginiń tóraǵasy bolǵanyma toǵyz jyldan asty. Munda 12 myńdaı turǵyn, 1984 úı bar. Baý-baqsha seriktestigi bolǵandyqtan, úkimet, bıýdjet tarapynan qarjy bólinbeıdi. Bári halyqtan jınalǵan qarajatqa jasalady. Narazylyqtyń sebebi, elektr jaryǵy, sý bolsyn, kommýnaldyq tólemderdi bizge jalpy eseptegish qurylǵy arqyly anyqtap beredi. Sol mekeme seriktestik tóraǵasy retinde menimen kelisimshartqa otyrǵandyqtan, qarjyny jınap, ár aıdyń sońynda esep aıyrysýym kerek. Mysaly, 20 mln-daı elektr jaryǵy úshin berejaq bolyp qaldyq. Tólemeıtin turǵyn kóp. Birdiń kesiri myńǵa tımes úshin elektr jaryǵyn aıyryp, májbúrli túrde tóletkizýdemiz. Sodan keıin olar meni qalaı jaqsy kórsin. Búgingi jınalys zańsyz. Jarǵyǵa sáıkes jınalysty seriktestik basqarmasy nemese BQO baý-baqsha seriktestigi qoǵamdastyǵy uıymdastyrýy kerek. Iá bolmasa osynda turatyn turǵyndardyń teń jartysynan astamynan suranys bolýy qajet», - dedi «Zachaganskıı» baý-baqsha seriktestiginiń tóraǵasy Asylbek Qabesov.
Al kent ákimi aldaǵy ýaqytta shahar basshysynyń turǵyndarmen kezdesýi josparlanyp otyrǵanyn aıtty.
«Qalalyq máslıhat depýtaty Nurlyhan Ábenovpen birge Oral qalasynyń ákimi Mırjan Satqanovtyń qabyldaýynda boldyq. Shahar basshysy 13-20 qarasha aralyǵynda turǵyndarmen kezdesip, onda baý-baqsha seriktestigi tóraǵasynyń qyzmetin de talqylaýǵa bolatyndyǵyn aıtty. Mundaı jınalystyń bári zań sheńberinde, jarǵyǵa sáıkes ótýi kerek», - dedi Zachagan kentiniń ákimi Aqqalı Áýbekerov.
