Oralda Tatarstan delegatsııasynyń qatysýymen Sabantoı merekesi toılandy
Tatar halqynyń ulttyq meıramy Oralda 2002 jyldan beri toılanyp keledi. Sabantoı tatar tilinde «jer óńdeý toıy» degen uǵymdy bildiredi. Kóktemgi egis naýqanynan keıin Sabantoıdy toılaý arqyly halyq egin bitik shyǵyp, jıyn-terim mol bolsa eken degen tilek bildirgen.
Bıyl qala kúnimen tuspa-tus kelgen Sabantoı meıramy respýblıkalyq deńgeıde uıymdastyryldy.
Batys Qazaqstan oblysynyń ákimi Altaı Kólginovtyń atap ótkenindeı, Elbasynyń tikeleı sheshimimen Qazaqstan halqy Assambleıasy qurylyp, jemisti qyzmet etip keledi. Mundaǵy basty maqsat - ultaralyq kelisim men tatýlyq. Elimizde 130-dan astam, óńirde 87 ult ókilderi tatý-tátti ómir súrip, tize qosyp, eńbek etýde.
Batys Qazaqstannyń Reseıdiń bes birdeı oblysymen shektesetini belgili. Sondyqtan olarmen ózara yntymaqtastyq pen kórshilik qarym-qatynas asa mańyzdy. Bıylǵy qala kúnine de Qazaqstan men Reseıdiń kórshiles oblystarynan, Astana, Almaty qalalarynan meımandar arnaıy keldi.
Sabantoı meıramyna qatysqan Tatarstan prezıdenti Rýstam Mınnıhanovtyń aıtýynsha, Qazaqstan men Reseı Federatsııasy kóp ultty el bolǵandyqtan, ultaralyq qarym-qatynasqa erekshe mán berilip, barynsha jaǵdaı jasalýda. Mysaly, Oraldaǵy Dostyq úıinde barlyq etnos ókilderi óz salt-dástúrin, mádenıeti men tilin damytýǵa múmkindik alyp otyr. Sabantoı tatar halqynyń keń taralǵan, súıikti meıramy bolyp tabylady. Ol Reseıdiń 50-den astam óńirinde, álemniń 30 elinde toılanady. Qazaqstan Tatarstan úshin eń jaqyn, týysqan el bolyp sanalady. Sondyqtan Sabantoı meıramynyń osylaısha toılanýynyń mán-mańyzy erekshe.
Sabantoı meıramynda belbeý kúresinen ótken jarys asa tartysty ótti. Oǵan 13 palýan qatysyp, qostanaılyq Talǵat Jıentaev bas júlde - avtokólikti utyp aldy. Batysqazaqstandyq Oljas Súleımenov ekinshi, aqtóbelik Nurjan Isa men taǵy bir batysqazaqstandyq Pavel Zıýlýpov úshinshi orynǵa kóterildi. Taǵy bir avtokólik tatar etnomádenı birlestigine tabys etildi.
Sondaı-aq osy kúni oblys ákimdiginde Tatarstan delegatsııasy men óńirdiń bıznes qaýymdastyǵy ókilderi arasynda kezdesý bolyp, ózara yntymaqtastyqty damytý baǵytynda áńgime órbidi.
BQO ákimi Altaı Kólginovtiń sózine qaraǵanda, sońǵy úsh jyldyń ózinde Batys Qazaqstan oblysy men Reseı Federatsııasy arasynda saýda aınalymy 1,5 mlrd AQSh dollarynan assa, sonyń 200 mln dollary Tatarstannyń úlesine tıedi.
«Mýnıtsıpaldyq deńgeıde yntymaqtastyqty damytý mańyzdy. Mádenıet, bilim, týrızm, ulttyq salt-dástúr jáne zertteý jumystaryn júrgizý baǵytynda birlesken jobalardy qolǵa alýǵa bolady. Taıaýda Tatarstanǵa Oraldan týrızm máseleleri boıynsha delegatsııa kelmek. Qaı salada bolsyn, birlese jumys jasaýǵa daıynbyz», dedi Rýstam Mınnıhanov.
Іskerlik kezdesý barysynda saýda-ekonomıkalyq, ǵylymı-tehnıkalyq, áleýmettik jáne mádenı-gýmanıtarlyq, týrıstik, sondaı-aq keme jasaý salasy boıynsha birqatar kelisimderge qol qoıyldy.
Tatarstan delegatsııasy Qyzyl meshitte bolyp, Ǵabdolla Toqaı men Abaıdyń eskertkishterine gúl shoqtaryn qoıdy.
Qazaqstan halqy BQO assambleıasynyń Dostyq úıinde tatar dıasporasy men óńirdegi etnomádenı birlestikter ókilderi arasynda jaımashýaq kezdesý boldy.
Aıta keteıik, oblysta 8500-deı tatar ulty ókilderi turady.
