Ońtústik Koreıa prezıdenti týý kórsetkishin arttyrýdyń tıimdi tásilin usyndy

ASTANA. KAZINFORM – Lı Chje Men jumys pen jeke ómir arasyndaǵy turaqty teńgerimge batyl saıası betburys qajet ekenin aıtty, dep habarlaıdy Kazinform Bild basylymyna silteme jasap.

Ońtústik Koreıa prezıdenti bul máselege qatysty «Jastardyń mansap pen otbasyn biriktirýine kedergi bolatyn uzaq jumys ýaqyty» degen zertteýdi mysalǵa keltirdi.

Onda ońtústikkoreıalyqtar jylyna orta eseppen 1 874 saǵat jumys isteıtini kórsetilgen. Bul – Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymyndaǵy ortasha kórsetkishten 130 saǵatqa kóp. 

Osyǵan baılanysty bul elde 2030 jylǵa qaraı jumys ýaqytyn aptasyna 40 saǵattan 36 saǵatqa deıin qysqartyp, keleshekte 4 kúndik jumys aptasyn engizý josparlanyp otyr. Degenmen jalaqy ózgerissiz qalady.

Qazirgi kezde Ońtústik Koreıa úkimeti reformalar jospary men kompanııalardy sýbsıdııalaý júıesin ázirleý úshin jumys tobyn quryp jatyr. 

Kásipodaqtar bul bastamany qoldap, ony «demografııalyq daǵdarysty sheshýdiń birden-bir kilti» dep atady. Bıznes ekonomıka úshin táýekelder týraly eskertedi. Atap aıtqanda, Koreıa banki JІÓ ósý boljamyn 1998 jylǵy Azııa daǵdarysynan keıingi eń tómengi kórsetkishke deıin 0,8%-ǵa deıin tómendetti. 

Aıta keteıik, Ońtústik Koreıa týý kórsetkishi boıynsha dúnıe júzinde eń tómengi orynda tur. Bul elde bir áıelge orta eseppen nebári 0,75 baladan keledi. 

Buǵan deıin habarlaǵanymyzdaı, Ońtústik Koreıada otbasyn qurý kórsetkishi eki jyl qatarynan ósip keledi.