Ońtústik Koreıa prezıdenti nelikten nar táýekelge bardy
ASTANA. KAZINFORM – Ońtústik Koreıada prezıdent ıÝn Sok El áskerı jaǵdaı engiziletindigin jarııa etken 3 jeltoqsandaǵy oqıǵa qaýǵaǵa tıgen órtteı óte jyldam órshidi. Alaıda, parlamentte ony boldyrmaý úshin daýys bergennen keıin uzaqqa sozylǵan joq. Bul bir jaǵynan eldegi demokratııalyq ınstıtýttardyń kúshin bildirse, ekinshi jaǵynan olardyń salystyrmaly túrde álsizdigin aıǵaqtaıdy. Kazinform agenttiginiń halyqaralyq sholýshysy osy elde oryn alǵan jaıttyń sebepterin anyqtap kórýge tyrysty.
Ońtústikkoreılik demokratııa
Qalaı bolǵanda da, Ońtústik Koreıanyń 1948 jyldan bergi áskerı dıktatorlar, tóńkerister, kóterilister, jappaı qýǵyn-súrginder, tipti 1979 jyly prezıdent Pak Chon Hıdiń jergilikti Ortalyq barlaý qyzmeti basshysy qolynan mert bolýy oryn alǵan aýmaly-tókpeli tarıhynyń aıasynda bul kún salystyrmaly túrde tynysh ótti.
Osy oqıǵadaǵy eń tańǵalarlyq jaıt, «Tobýro» demokratııalyq partııasynyń jáne basqa da birqatar depýtattyń ózderin parlamentke kirýine jol bermeýi tıisti áskerı qyzmetshilerdi oraǵytyp, ǵımaratqa enýi boldy. Olardyń keıbiri qorshaýdan sekirip ótse, endi birleýleri ǵımarattyń qosalqy kireberisi arqyly kirgen. Parlamentte 300 depýtattyń basym bóligi - 190-y jınalǵannan keıin olar soǵys jaǵdaıyn engizý týraly sheshimniń kúshin joıýǵa daýys berdi.
Osydan keıin áskerıler kazarmalaryna oralsa, al prezıdent ıÝn Sok El óz sheshiminiń kúshin joıdy. Endigi másele, ol óz erkimen otstavkaǵa ótinish beredi nemese oǵan senimsizdik jarııalanady. Sodan keıin ony sottaý múmkindigi joǵary. Jalpy, Ońtústik Koreıada buryǵy prezıdentterdi salystyrmaly túrde aıtqanda óte jıi sottaıdy. Áskerı dıktatorlar Chon Dý Hvan men Ro De Ý-dy jáne basqa da azamattyq prezıdentterdi eske alsaq jetkilikti. Aıtalyq, Chon Dý Hvan 1979 jylǵy áskerı tóńkeriske qatysqany jáne Kvandjý qalasyndaǵy sherýshilerge oq atqany úshin aldymen ólim jazasyna kesip, keıin ony ómir boıy bas bostandyǵynan aıyrý jazasyna aýystyrdy. Biraq, keıinnen raqymshylyq jasady. Ro De Ý-dy da 22 jylǵa túrmege qamaǵanymen artynan keshirim jasady.
Burynǵy prezıdent No Mý Hen 2008 jyly týǵan aǵasynyń jemqorlyq isine qatysty kýáger boldy jáne óz-ózine qol jumsap ómirden ozdy. 2018 jyly burynǵy prezıdent Lı Men Bakty jemqorlyq isine aıyptap, 15 jylǵa sottady. Bul oraıda jemqorlyq is onyń aǵasymen baılanysty bolǵan edi. Sol jyly 1979 jyly kisi qolynan qaza tapqan Pak Chon Hıdyń qyzy burynǵy prezıdent Pak Kyn He jemqorlyǵy jáne memlekettik qupııany jarııa etkeni úshin 24 jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy.
Jalpy, koreı demokratııasy óte qatal, degenmen jergilikti áskerı dıktatýralar da sondaı qatal. Ońtústik Koreıanyń eń birinshi prezıdenti Lı Syn Man da óte qatal saıasatker bolǵanymen 1960 jylǵy kóterilis kezinde taqtan taıdyryldy. Osy qıyn-qystaý zamandar jadynda jattalyp qalǵan ońtústikkoreılikter óte shydamsyz bolyp keledi, al saıası ómirleri óte qarbalas.
Qaqtyǵystyń máni nede
Shyn máninde prezıdent ıÝn Sok Eldyń ózi de Ońtústik Koreıadaǵy alasapyran saıası ómirdiń jemisi. Ol buryn bas prokýror bolǵan jáne jemqorlyqpen kúresý arqyly atyn shyǵarǵan. Birshama jabyq qoǵamda joǵary laýazymdy sheneýnikterdi de, iri bıznesmenderdi de jaýapqa tartatyn mundaı prokýror, ádette, bári qorqatyn óte jabyq, tipti jumbaq tulǵa.
Degenmen, ońtústikoreılik demokratıaı jaǵdaıynda bas prokýror jarııa tulǵa bolýy tıis edi. Túptep kelgende ol úlken saıasatqa aralasady. Máselen, 2020 jly túrli partııalardyń saıasatkerleriniń qatysýymen Saılaý týraly zańnyń buzylýyna, sonymen qatar Ýlsan qalasynyń merin saılaý kezindegi burmalaýshylyqqa baılanysty tergeý júrgizildi. 2020 jyldyń qarashasynda ıÝn Sok El laýazymynan shettetildi. Ol oǵan narazylyq tanytyp, laýazymynan shettetý toqtatyldy.
Jalpy, ol 2021 jyldyń naýryzyna deıin arpalysyp, aqyr sońynda ózi otstavkaǵa ótinish berdi. Demek, ıÝn Sok El óte mazasyz adam, muny onyń mineziniń keıbir erekshelikterimen de túsindirýge bolar. Qalaı degende de mundaı jaǵdaıda jumys isteý júıkege salmaq túsireri sózsiz.
2022 jyly ol konservatıvti «Halyq kúshi» partııasynyń qataryna qosyldy. Qoǵamda tanymal sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúreskerdiń saılaýaldy áleýeti jaqsy bolǵany anyq. Degenmen, ol saıasat pen ekonomıka máselelerinde asa saýatty bolǵan emes. Bul onyń 2022 jylǵy prezıdenttik saılaýda jeńiske jetýine de kedergi bola almady.
Alaıda, 2024 jyldyń sáýirinde ótken parlamenttik saılaýda oppozıtsııalyq «Tobýro» demokratııalyq partııasy jeńiske jetip, 170 mandatqa ıe boldy. Nátıjesinde parlament pen prezıdent arasynda qaıshylyqtar týyndady. «Tobýro» partııasy prezıdent taǵaıyndaǵan adamdardy – qorǵanys jáne ishki ister mınıstrlerin, prokýrorlardy, barlyǵy 22 sheneýnikti jumystan bosatýǵa tyrysty.
Buǵan qosa, ıÝn Sok Eldiń óz partııasy – «Halyq kúshimen» arada qarama-qaıshylyqtar paıda boldy. Partııa óz jeńilisin prezıdent júrgizip otyrǵan saıasat aıasynda qarastyrǵany anyq. 2024 jyldyń qazanynda «Halyq kúshi» partııasynyń tóraǵasy Han Don Hýn prezıdentti onyń áıelimen baılanysty syıbaılas jemqorlyq daýǵa jáne 2024 jyldyń sáýirdegi saılaýǵa aralasqany úshin jarııa túrde keshirim suraýǵa shaqyrdy. Mine osyndaı aýmaly-tókpeli jaǵdaılardan keıin ıÝn Sok Eldiń júıkesi syr berýi ábden múmkin. Sondyqtan buǵan deıin quqyq qorǵaý organdarynyń ókili bolǵan, sondaı-aq Ońtústik Koreıa saıasatkerlerine tán jarııalylyǵy bar ol nar táýekelge barǵan sııaqty.
Munyń ústine ol parlamentti óte qatal minedi de aıyptaǵannan ary bara almady. Onyń aıtýynsha, «ulttyq jınalys qylmystyq toptardyń uıasyna aınalyp, zań shyǵarýshy dıktatýra arqyly eldiń sot-ákimshilik júıesin saldandyryp, lıberaldyq demokratııa júıesin qulatýǵa tyrysýda». Ol sondaı-aq qaýip Soltústik Koreıadan jáne «jergilikti memleketke qarsy elementterden» kelgenin málimdedi.
Múmkin ıÝn Sok El áskerı jáne ońshyl konservatıvti kúshterdiń qoldaýyna senimdi bolǵan shyǵar. Biraq Ońtústik Koreıanyń qazirgi jaǵdaıynda áli de bolsa áskerı tóńkeris zamanyna oralýdy kútýge bolmaıdy. Árıne, teorııalyq turǵydan bári bolýy múmkin. Alaıda, jergilikti quqyq qorǵaý organdary 1979 jylǵy rýhta kúsh qoldanýǵa daıyn emes. Sondyqtan da depýtattar parlamentke salystyrmaly túrde erkin kirip, daýys berdi. 1960-1980 jyldary olar depýtattarǵa mundaı jasaýǵa jol bermek edi.
Ótkenge oralý múmkin emes
Ýaqyt ózgerip jatyr. ıÝn Sok El Ońtústik Koreıany ótkenge oraldyrǵysy keldi. Qalaı degende de, bul elde 1979 jyldan beri áskerı jaǵdaı jarııa etilmegen bolatyn. Biraq sońynda bul Gegeldiń «tarıh eki ret qaıtalanady, birinshi ret tragedııa túrinde, ekinshi ret ersi ázil túrinde» degen klassıkalyq tujyrymyndaǵydaı ersi ázil sııaqty bolyp qaldy.
Eger Demokratııalyq partııa solshyl-lıberaldyq kózqarastardy ustanatyn bolsa da jáne Soltústik Koreıaǵa tym synı qaramasa da, bul Ońtústik Koreıada 1940 jyldardyń sońyndaǵy Lı Syn Man kezindegideı shartty túrdegi «qyzyldar» men «aqtardyń» arasyndaǵy janjaldy týyndatýy múmkin degendi bildirmeıdi. Lı Syn Man zamanyndaǵy janjalda ondaǵan myń adam mert bolǵan edi.