Ońtústiktiń qundy tarıhy túgendelip jatyr
Áńgime Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasy, ońtústiktiń tarıhy, ádebıeti men mádenıeti, ulttyq birigýi jaıly órbidi, dep habarlaıdy QazAqparat OQO ákimdigine silteme jasap.
Rýhanııat salasynda talaı jyldardan beri túrli zertteýler júrgizip kele jatqan ádebıet zertteýshisi oblys basshysyn sońǵy ýaqytta jaryqqa shyqqan eńbekterimen tanystyryp, Ońtústikke qatysty shyǵarmalar toptamasyn usyndy. Á.Derbisáli onnan astam tarıhı-fılologııalyq zertteýler men esselerdiń, ocherkterdiń avtory.
Shyǵystanýshynyń zertteýinshe, barsha tarıhshylar aıtyp júrgendeı Qoja Ahmet ıAsaýı Túrkistannan shyqqan eń alǵashqy ǵalym emes, odan 100 jyl buryn Abdýlla Álı ıAsaýı atty oqymysty dúnıeden ótken eken. ıAǵnı, bul azamat 1094 jyly qaıtys bolǵan dep boljaıdy Ábsattar qajy. Sonymen qatar, ol Úndistannyń Kashmır qalasynan ıAsaýı babamyzdyń 5-6 urpaǵyn tapqan. Ispanııa astanasy Madrıdten de ıAsaýıge qatysty tarıhı jádiger - ıAsaýı traktatyn tapqan jazýshy qazirgi Saıram aýdanynan shyqqan úsh oqymysty - Nızamıddın áz Saıramı, Ábdirahman áz Saıramı, Saıfaddın áz Saıramı esimdi ǵalymdardyń eńbekteriniń kóshirmesin alǵan. Bul jańalyqtary týraly halyqaralyq úlken basqosýlarda baıandap júrgen ǵalym, bul málimetter túp-tuqııanymyzdyń tereńdigin naqtylaýda bolashaq urpaq úshin óte qundy dúnıe dep biledi.
Jazýshynyń eńbekterimen tanysqan Janseıit Qanseıituly shyǵystanýshynyń ońtústikke qatysty eńbekterin jergilikti basylym betteri men jeke baspalarda jarııalap, ulttyń rýhanı baılyǵyn tolyqtyryp, ony kóterý jóninde jaýapty basshylarǵa tapsyrma berdi. Óz kezeginde, Ábsattar Baǵysbaıuly bul nusqaýdy Memleket basshysynyń rýhanı jańǵyrý maqalasyndaǵy tapsyrmalaryn júzege asyrýda jaqsy bastama ekenin tilge tıek etti.
