Ońtústik jáne Soltústik Koreıa bitimge keldi

ASTANA. QazAqparat - Ońtústik jáne Soltústik Koreıa kóshbasshylarynyń juma kúngi tarıhı sammıtiniń basty nátıjesi Koreıa túbeginiń birigýi men beıbitshilik týraly birlesken deklaratsııaǵa qol qoıýy bolyp otyr, dep habarlaıdy Renhap.

Birlesken Phanmýndjom deklaratsııasynda Ońtústik Koreıa prezıdenti Mýn Chje In men soltústikkoreıalyq kóshbasshy Kım Chen Yn Koreı túbegindegi ıadrolyq qarýsyzdaný protsesi - taraptardyń ortaq maqsaty ekenin atap ótken.

Deklaratsııada Ońtústik jáne Soltústik Koreıa arasynda jerdegi, teńizdegi jáne áýedegi barlyq jaýlasý áreketteriniń toqtatylatyny aıtylǵan jáne demılıtarızatsııalanǵan aımaqty beıbitshilik aımaǵyna aınaldyrý bastamasy kóterilgen.

Taraptar Ońtústik Koreıa, Soltústik Koreıa jáne AQSh arasyndaǵy úsh jaqty kelissózder júrgizýge kúsh salýǵa ýaǵdalasty. Sonymen birge, Qytaı memleketi qosylatyn kelissózderdiń tórtjaqty formaty bolýy múmkin ekendigi de eskerildi. Atalǵan kelissózder maqsaty - Koreı soǵysynyń (1950-1953 jyldar) aıaqtalýy men Koreı túbeginde myzǵymas beıbitshilik ornatý.

Deklaratsııanyń eń mańyzdy ári eń áserli bólimderiniń biri Koreı soǵysynda bir-birinen kóz jazyp qalǵan týystardyń tabysýy bolyp otyr. Ońtústik jáne Soltústik Koreıada turyp kelgen týystar bir-birimen 15 tamyz kúni kezdesedi.

Odan bólek, Ońtústik jáne Soltústik Koreıa qorǵanys mınıstrlikteri arasynda turaqty kelissózder júrgizip turýǵa ýaǵdalasty. Deklaratsııaǵa sáıkes, alǵashqy kezdesý mamyr aıynda ótedi.

Sonymen birge, qos memleket shekara mańyndaǵy Keson qalasynda birlesken baılanys beketin ashýdy uıǵardy. Bul beket yntymaqtastyq jáne gýmanıtarlyq máseleler boıynsha jumys istemek.

Eki eldiń temirjoldaryn jalǵaý boıynsha da naqty qadamdar jasalady.