Onlaın tanysqandardyń 45%-y alǵashqy kezdesýde-aq kóńili qalady
ASTANA. KAZINFORM – Onlaın tanystyq paıdaly ma, zııan ba? Bul ómirlik serigińdi tańdaý múmkindigi me, álde áleýmettik problema ma? Psıhologtar ne deıdi? Kazinform tilshisi anyqtap bildi.
Onlaın tanystyq kezindegi táýekel
– 2021 jyly men Almatyda jalǵyzsyrap, onlaın qosymsha arqyly bireýmen tanysqym keldi. Aldymnan dabylshynyń anketasy shyǵa keldi. Túri tanys sııaqty kórindi. Ártúrli salada ortaq tanysymyz bar bolyp shyqty. Biz sol kúni-aq kezdesip, serýendep, keıin túngi demalys ornyna kirmek boldyq. Serýendep júrgen kezde bári jaqsy boldy. Al, barǵa kirgen kezde ol mýzykalyq mekteptegi dosynyń janynan shyqpaı qoıdy. Ekeýi bir jerde jumys isteıdi eken. Jigit áriptesine «Men búgin jalǵyz kelmedim. Janymda kezdesýge kelgen qyz bar, keıin júzdesermiz» dep aıtpady. Joldastarymen áńgimesin jalǵastyryp, meni umytyp ketti. Olar mektep pen qyzdar týraly sóz qozǵady. Úıge qaıtar jolda ekeýimiz de únsiz júrdik. Bul alǵashqy jáne sońǵy kezdesýim boldy, - dedi astanalyq Dına.
Bul eń qarapaıym ári eshkimge zııany joq kezdesý bolǵan shyǵar. Áleýmettik jelidegi fotosyna qarap adamdy taný qıyn. Keıde osyndaı kezdesýdiń arty qaıǵyly oqıǵamen aıaqtalyp, keıde úlken problemaǵa aınalady.
Psıholog maman Symbat Ábdirahmanova árdaıym saq júrýge, kez kelgen túsiniksiz jaıtqa jiti nazar aýdarýǵa keńes beredi. Eger salǵyrt qarasań, sońy úlken problemaǵa ulasýy múmkin.
Syılamaýshylyq. Eger adam qyzmet kórsetýshige dóreki sóılese, sizdiń sózińizdi bóle berse, mysqyldap otyrsa, bul alańdatarlyq jaıt. Búgin daıashy, erteń siz nysanaǵa tap bolasyz.
Ózin tym joǵary baǵalaý. Eger kezdesýge kelgen adam sizge suraq qoımaı, tek ózi sóılep, ózi týraly aıta berse, bul durys emes. Ol adam adamdarmen sóılese almaıdy jáne sizdi tyńdaǵysy kelmeıdi.
Bir sózi bir sózin qarama-qaıshy kelý. Adam ne aıtyp, ne qoıǵanyn bilmeı, shatassa, 10 mınýttan keıin alǵashqy oıynan aınyp qalsa, onyń ótirikshi bolǵany.
Symbat Ábdirahmanova onlaın tanystyqtyń tórt táýekelin atap ótti.
1. Qaýipsizdik
2. Emotsıonaldy sharshaý
3. Óz baǵasyn joǵaltý
4. Qarym-qatynasqa jeńil qaraý
Qaýipsizdik – eń ózekti problema. Jelide qýlyq, aldaý, alaıaqtyq, emotsıonaldy keri áser jáne zorlyq-zombylyqqa urynyp qalýyńyz múmkin. Qalaı kúresýge bolady? Eger siz alǵashqy kezdesýge barsańyz, qandaı da bir sheshim qabyldaýǵa asyqtyrsa, keshtiń jalǵasqanyn qalasa nemese jeke shekarańyzdy buzsa, bul oılanatyn másele.
– Іshki túısigińizge senińiz. Eger siz ózińizdi jaısyz sezinseńiz, oǵan beıjaı qaramańyz. Ózińizge senip, tanystyqty, kezdesýdi toqtatsańyz bolady, - dep túsindirdi dáriger.
Eger tsıfrlyq álemge enip ketseńiz, psıhologııalyq problema da qosa júredi.
– Jeli qoldanýshylary keıde qysqa ǵana baılanys ornatýǵa mashyqtanyp alady. Biraq qyzyǵy tez basylyp, qoldy bir silteıdi, - dep túsindirdi maman.
Sarapshylardyń aıtýynsha, lúpil basyp, qoldap otyrsa, yntalandyrady, qýanysh syılaıdy. Adamdarǵa qyzyqty ekenińdi sezesiń, ol saǵan qýanysh syılaıdy. Al eger adamdar kózge ilmeı qalsa (sóılesip júrgen adam kenetten joq bolyp ketse), unjyrǵasy túsip, mazasyz kúıge túsedi. Óz-ózin jazǵyratyndar janyn jegideı jeıdi.
– Taǵy bir táýekel – qarym-qatynasqa jeńil qaraý. Mundaı qosymshalarda adamdar bir ǵana fotoǵa qarap sizdi sekýnd ishinde baǵalaı beredi. ıAǵnı ádemilikti kórip, unatady. Bul adamdardyń shynaıy qarym-qatynas ornatpaı, ýaqyt ótkizýdi oılaǵany, - dep naqtylady psıholog.
Psıholog sonymen qatar shynaıy ómir qyzyqty, al ınternet qosymsha quraldyń bir túri ekenin, ony tanysýdyń jalǵyz joly dep qaraýǵa bolmaıtynyn atap ótti.
«Baqyt» algorıtmi
– Qyzdarmen tanysý jáne sóılesý úshin onlaın-tanystyqty paıdalanamyn. Men boıdaqpyn. Sondyqtan bul qosymsha tanysýǵa taptyrmas múmkindik. Qazirgi kezde júktemesi kóp, jumystan bas almaıtyn adamdar úshin tıimdi qural dep bilemin, - dedi Astana qalasynyń turǵyny Álem.
Biraq onyń óz olqy tusy da bar. Qosymshadaǵy mehanızm oıyn algorıtmine negizdelgen. Svaıp, laık, jaýapty kútýdiń ózi yntalandyrady, al sizge jaýap kelmese, aýyr tıedi.
– Ortaq balansty saqtasa, tsıfrlyq álemdegi kedergilerdi eńserýge bolady, - dedi sarapshy.
Onlaın-tanystyqta shekara, shekteý joq. Munda bári de otyrady. Býmerler men zýmerler de osynda. Jasy úlkeni, onlaın tanystyqtyń ózine jaýapkershilikpen qaraıdy, ómirlik jar tańdaıdy. Al mıllenıaldar men zýmerler she?
– Mıllenıaldar – qosymshanyń belsendi tutynýshysy. Olar onlaın ómirge mashyqtanǵan jandar. Zýmerler, jas urpaq. Tanystyqty jaı ǵana tanys-bilis dep qabyldaıdy. Olar arnaıy qosymshaǵa kirmeı-aq Instagram, TikTok jelisinde tanysa beredi. Qysqa habarlama jazady, stıker, vıdeokontent almasady, - dedi Symbat.
Psıhologtyń aıtýynsha, býmerler turaqty qarym-qatynasty maqsat tutady. Al mıllenıaldar sanaly jáne aıaq asty bolǵan tanystyqty salystyrady, zýmerler tanymasa da áńgime-dúken quryp, tsıfrlyq múmkindikterdi paıdalanady. Budan tehnologııa adam sanasyna qalaı áser etip jatqanyn kórýge bolady.
Onlaın-tanystyq tutynýshylarynyń 70%-y jeke derekterin ásirelep jiberedi
Onlaın-tanystyq jelige telmirtip qoıady jáne táýeldilikke dýshar etedi. Adam shynaıy ómirde basqa, onlaın álemde basqa bolýy da múmkin. Onlaın tanysyp, áńgimelesip júrgen adamyńyzdyń shynaıy ómirde túr-tulǵasy basqa bolýy da múmkin.
– Qosymshadaǵy jeke derekter adamnyń naq ózi emes, óńdeýden ótken keıpi. Adamdar sátti túsken fotosyn tańdaıdy, ony sándep, keı tustaryn jasyryp qalady. Jetistikterin tizbektep, álsiz tusyn kórsetpeıdi. Zertteýge súıensek, onlaın-tanystyq tutynýshylarynyń 70% jeke derekterin ásirelep jiberedi. Er adamdar kóbine boıyn uzartyp, áıelder ózin aryqsha etip kórsetedi. Bul aldap-arbaý emes, keıde ádemi kóringisi kelgennen osyndaı qýlyqqa barady, - dedi maman.
Onyń aıtýynshaǵy, taǵy bir tuzaq – ıdealızatsııa.
– Eger bizge foto nemese anketa jazbasy unasa, onyń túr-álpetin oısha kóz aldymyzǵa elestetip, qııalǵa berilemiz. Sóıtip ózimizge unaıtyn etip qurastyryp alamyz. Psıhologııada bul «qurmet áseri» dep atalady. Al betpe-bet kezdeskende emotsııasyn, sóılesý mánerin, is-qımylyn kórip, sezýge bolady. Ekrannyń arǵy jaǵyndaǵy adamnan ony kórý múmkin emes. Stenford ýnıversıtetiniń derekterine súıensek, onlaın-tanystyq tutynýshylarynyń 45%-y alǵashqy kezdesýde-aq kóńili qalyp keledi, - dedi psıhoterapevt.
Psıholog laık adamdy baǵalaý quraly emes dep túsindiredi. Adamdar kezdeskende ǵana shynaıy qarym-qatynas qura alady. Sondyqtan ekranǵa telmirmeı, syrtqa shyǵý kerek.
Qazaqstandaǵy onlaın-tanystyq pen dástúrli tanysý
Álemde tanysý qosymshasy keń taralyp keledi. Qazaqstanda da onlaın-tanysý qosymshalary bar jáne suranys joǵary. Degenmen dástúrli tanysý mańyzyn saqtap qaldy.
– Dástúrli tanysý – otbasyndaǵy basqosý, dostarmen jáne áriptestermen júzdesý kezinde bolady. Al onlaın-tanystyq erkin tańdaýǵa múmkindik beredi. Bul jerde shynaıy ómirde múlde kezdestire almaıtyn jandarmen tanysýǵa bolady. Ásirese qoly tımeıtin, jumysbasty adamdar men tuıyq jandarǵa taptyrmas qural. Al qarapaıym jolmen tanysý – senim uıalatady. Dostaryń nemese týystaryń tanystyrsa, shynaıy oıyn bilýge bolady. Qazaqstandyqtar arasynda bul faktor áli de mańyzdy ról atqarady. Ásirese, otbasy qurǵysy keletinder úshin, - dedi psıholog.