Ónerkásip, logıstıka jáne AÓK: Oljas Bektenov Aqtóbe oblysynyń damý barysymen tanysty
ASTANA. KAZINFORM - Premer-Mınıstr Aqtóbe oblysyna jumys sapary aıasynda ónerkásiptik birqatar kásiporynnyń óndiristik qýatymen tanysyp, olardyń mysalynda otandyq bıznesti qoldaý sharalarynyń tıimdiligin jáne Joldaýda Memleket basshysy alǵa qoıǵan mindetterdiń júzege asyrylý barysyn tekserdi.
Atap aıtqanda, óńdeý ónerkásibi, kólik-logıstıka salasy men AÓK nazarǵa alyndy, dep habarlaıdy Úkimettiń baspasóz qyzmeti.
Oljas Bektenov Aqtóbe rels-arqalyq zaýytynyń óndiristik qýatymen tanysty. Kásiporyn jylyna 430 myń tonnaǵa deıin: temir jol relsteri men pishindi ılek ónimderiniń keń nomenklatýrasy men arnaıy profılder jáne basqa da ónimder shyǵarady. Zaýytta relsterdi termoberikteýdiń joǵary sapasyn qamtamasyz etetin ınnovatsııalyq tehnologııa qoldanylady. Óndirilgen ónim elimizdiń temir jol qurylysynda paıdalanylady, sondaı-aq Túrkııa, TMD elderi, Estonııa, Latvııaǵa eksporttalady.
Munda Aqtóbe oblysyndaǵy ónerkásiptiń damýy men ınvestıtsııalyq jobalardyń júzege asyrylý barysy baıandaldy. Jalpy, bıylǵy 8 aıda óńirdiń ónerkásip kólemi 6,9%-ǵa ósip, 1,7 trln teńgege deıin; óńdeý ónerkásibi – 15%-ǵa, 699,2 mlrd teńgege deıin ósti. Óńirlik pýlǵa búginde TKM, qurylys ındýstrııasy, energetıka, munaı-gaz hımııasy sııaqty jáne basqa da salalarda quny 3,9 trln teńgeni quraıtyn 65 ınvestıtsııalyq joba kiredi. Olardy iske qosý 15 myńnan astam azamatty jumyspen qamtýǵa múmkindik beredi. Oljas Bektenov otandyq kásiporyndardy qoldaý – Úkimettiń basym mindeti ekenin atap ótti. Qoldaý sharalary kórsetiledi, sonymen birge ımportty almastyrýǵa áser etetin sapaly ári qoljetimdi taýarlar túrindegi nátıjeler qajet.
Aqtóbe ferroqorytpa zaýytyn aralaý kezinde Premer-Mınıstr óndiris barysymen tanysty. Jobalyq qýaty jylyna 740 myń tonnadan asatyn zaýytta qoj óńdeý tsehy, taý-ken baıytý jáne basqa da qosalqy nysandar jumys isteıdi. Óndiriletin ferrohrom, ferrosılıtsıı jáne basqa qorytpalar asa berik bolat óndirýde, shoıyndy legırleýde, sondaı-aq metallýrgııanyń basqa da baǵyttarynda paıdalanylady. Zaýytta 4060 jumys orny ashyldy. Kólemdi odan ári ulǵaıtý maqsatynda balqytý peshteriniń qýaty 300 myńnan 700 myń tonnaǵa deıin arttyryldy.
Oljas Bektenov ınnovatsııalyq tehnologııalardy engizýdiń mańyzdy ekenin atap ótti, bul joǵary deńgeıde óńdelgen ónimniń sapasyn arttyryp qana qoımaı, sonymen qatar ónerkásiptik qaýipsizdik, ekologııa máselelerin sheshýge múmkindik beredi. Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha otandyq bızneske qajetti qoldaý kórsetilýde. Alyp kásiporyndardyń óndiris kóleminiń ósýi óz kezeginde aralas salalardyń damýyna, jańa jumys oryndaryn ashýǵa, adamdardyń ómir súrý sapasyn odan ári jaqsartýǵa serpin beredi.
«Akvatorııa-Aqtóbe» JShS óndiristik alańdaryn aralaý kezinde TKSh salasyn sapaly jańartý sharalaryna nazar aýdaryldy. Munda káriz-sorǵy stansalary, avtomattandyrylǵan jylý pýnktteri, blok-modýldik qazandyqtar, energetıkalyq resýrstar men sýmen jabdyqtaýdy esepke alý júıeleri jasalady. Kásiporynǵa «Damý» kásipkerlikti damytý qory arqyly jeńildigi bar qaryz túrinde memlekettik qoldaý kórsetildi, búginde munda 100-ge jýyq maman jumys isteıdi. Oljas Bektenov naryq suranystaryna basa nazar aýdara otyryp, shyǵarylatyn taýarlar jelisin odan ári keńeıtý qajettigin atap ótti. Memleket basshysy birinshi kezektegi ınfraqurylymdyq máselelerdi sheshýdi tapsyrǵan bolatyn, osyǵan baılanysty mundaı otandyq kásiporyndar Kommýnaldyq ınfraqurylymdy jańǵyrtýdyń 2025-2030 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasyn iske asyrý úshin asa mańyzdy.
Sondaı-aq Aqtóbede «Dina Market» JShS saýda-logıstıkalyq ortalyǵyna bardy. Kásiporynǵa memleket tarapynan 1 mlrd teńgeden astam somaǵa kredıt mólsherlemesin sýbsıdııalaý túrinde qoldaý kórsetildi. 130 adam jumys oryndarymen qamtamasyz etildi. Bul elimizdiń batysyndaǵy barlyq ınfraqurylymmen jabdyqtalǵan alǵashqy «A» klasty satý qoımasy. Nysannyń taýarlardy tıeý jáne túsirý úshin paıdalanylatyn jeke temirjol jelisi bar. Logıstıkalyq ortalyqtyń qýaty 70 myń tonna júkti quraıdy.
SLO alańyn tekserý barysynda Premer-Mınıstr ósip kele jatqan qajettilikti eskere otyryp, óńirdiń logıstıkalyq áleýetin odan ári damytýǵa nazar aýdardy. Qytaı baǵytyndaǵy avtomobıl tasymaly jyl saıyn 2 eseden astam ósim kórsetip otyrǵany, konteınerlik tasymaldar 2011 jylǵy 1 myń JFB-dan (jıyrma fýttyq balamasy) 2023 jyly 1 mln JFB-ǵa deıin óskeni atap ótildi.
«Memleket basshysy Qazaqstan halqyna Joldaýynda kólik-logıstıka salasyn damytýdyń strategııalyq basymdyǵyn atap ótti. Biz ózimizdi «Shyǵys – Batys» jáne «Soltústik – Ońtústik» baǵyttaryndaǵy aǵyndardy qamtamasyz etetin Eýrazııa ortalyǵyndaǵy kólik haby retinde damytyp kelemiz. Halyqaralyq júk aǵyndaryna qosylý arqyly biz óz aýmaǵymyzda júkterdi óńdeýdi qamtamasyz etýimiz kerek. Ol úshin tıisti termınaldyq qýattar qurylýy tıis. Qoldanystaǵy saýda-logıstıkalyq keshenderdi keńeıtýdi jáne iske qosýdy jandandyrý qajet»,— dep atap ótti Oljas Bektenov.
Premer-Mınıstr Aqtóbe oblysyndaǵy «Aıs-plıýs» JShS-ǵa baryp, óńirdegi agroónerkásiptik keshenniń damýymen tanysty. Kásiporynnyń taýarly-sút fermasy sekildi ózindik shıkizat bazasy bar. Jyl saıyn óńirde jáne odan tys jerlerde suranysqa ıe 40 myń tonnadan astam sút ónimderi shyǵarylady. Óndiriste 400-den astam adam eńbek etedi.
«Aıs-plıýs» JShS basshysy Qýanysh Işanov ózderindegi shıkizat kólemin ulǵaıtý úshin fermany 1,6 myń basqa keńeıtý josparlary týraly habarlady. Ol úshin kásipker jeńildigi bar nesıe túrindegi memlekettik qoldaý sharalaryn paıdalanýdy josparlap otyr.
«Otandyq sút ónimderimen tolyq ózin-ózi qamtamasyz etýge kóshý – Prezıdenttiń tapsyrmasy. Ony iske asyrý úshin bizde qajetti shıkizat, resýrstar, kadrlar, tehnologııalar barlyǵy bar. Úkimet taýarly-sút fermalaryn iske qosýdy belsendi qoldaıdy jáne yntalandyrady. Investıtsııalyq salymdar, analyq mal basyn satyp alý, sút óndirý qunyn arzandatý, sondaı-aq jemshóp satyp alý shyǵyndary sýbsıdııalanady. Mundaı jobalar birden eki negizgi máseleni sheshýi tıis – elimizdi sapaly jáne arzan otandyq ónimmen qamtamasyz etý jáne aýyldyq jerlerdiń turǵyndary úshin jyl boıy jumys oryndaryn qurý», — dep atap ótti Premer-Mınıstr.
