Óńdeý ónerkásibinde ozyp shyqqan óńirler belgili boldy

None
None
ASTANA. QazAqparat - Búgin Úkimet otyrysynda QR Investıtsııalar jáne damý mınıstri Jeńis Qasymbek Indýstrıaldy-ınnovatsııalyq damý memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý qarqyny týraly baıandady, dep habarlaıdy QazAqparat.

«Baǵdarlamanyń iske asyrylýy óńdeý sektorynyń turaqtylyǵy men dınamıkasyna oń áserin tıgizdi. Indýstrııalandyrý daıyn ónim shyǵarýǵa baǵyttalǵan óńdeý ónerkásip salalaryndaǵy (hımııa ónerkásibi, mashına jasaý, jıhaz, qurylys materıaldarynyń óndirisi jáne taǵy da basqalar) kásiporyndardyń sanyn arttyrýǵa múmkindik beredi. 2018 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda 2010 jylmen salystyrǵanda óńdeý salalarynda jumys isteıtin qosymsha 3,5 myń kásiporyn paıda boldy.

Negizinen, ósim mashına jasaý (805 birlik), azyq-túlik ónerkásibi (545 birlik), qurylys materıaldary (514 birlik) kásiporyndary sanynyń ósýi esebinen qamtamasyz etildi. Olardyń jalpy somalyq úlesi óńdeý ónerkásip kásiporyndarynyń jıyntyq ósiminde 50 paıyzdan asty», - dedi Jeńis Qasymbek.

Mınıstrdiń aıtýynsha, bıylǵy birinshi jartyjyldyqtyń qorytyndylaryn ótken jylǵy sáıkes kezeńmen salystyrǵanda, óńdeý sektoryndaǵy óndiris 5,2 paıyzǵa artyp otyr.

Oń dınamıkaǵa yqpal etetin negizgi draıverler: mashına jasaý (+17,2%), hımııa ónerkásibi (+11%), azyq-túlik ónimderin óndirý (+5,2%), munaı óńdeý (+4,4%), metallýrgııa (+3,4%), qurylys materıaldarynyń óndirisi (+2,2%).

«Bıylǵy esepti kezeńde barlyq nysanaly ındıkatorlar boıynsha oń dınamıka baıqalady. Jyldyń sońyna deıin óńdeý ónerkásibindegi eksporttyń qundyq kóleminiń ósimin 7 paıyzǵa (2015 jylǵy kezeńge), eńbek ónimdiligin 11,9 paıyzǵa, negizgi kapıtalǵa salynatyn ınvestıtsııalardy 1 trln teńgeden astam somaǵa jetkizý qajet. Óńdeý ónerkásibi óniminiń 2018 jylǵy 2 aıdaǵy respýblıka boıynsha ortasha eksport kólemi 2015 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 20,5 paıyzǵa artyp, 2,5 mlrd AQSh dollaryn qurady», - dep naqtylady vedomstvo basshysy.

Belgili bolǵandaı, óńirler arasynda eń kóp ósim Qyzylorda (2,3 ese), Soltústik Qazaqstan (2 ese) jáne Pavlodar oblystaryna      (1,9 ese) tıesili. Óńdeý ónerkásibiniń basym sektorlary - temirjol (3,7 ese) jáne elektr tehnıkalyq mashına jasaý, agrohımııa (3,1 ese), sondaı-aq qurylys materıaldary óndirisinde (3 ese) jáne taý-ken mashınalaryn jasaýda (2 ese) aıtarlyqtaı ósim bar.

Сейчас читают
telegram