Ómirzaq Shókeev din qyzmetkerlerine óńirdiń rýhanı ahýalyn jaqsartýdy tapsyrdy
Basqosýda din salasy boıynsha pikir almasyp, dinı turaqtylyqty nyǵaıtý máseleleri talqylandy. Aımaq basshysy din qyzmetkerlerine qoǵamdaǵy tynyshtyqty saqtaýdan bólek, óńirdiń rýhanı ahýalyn jaqsartýdy da qolǵa alý kerektigin aıtty.
«Oblysymyzda nasıhat jumystary júıeli túrde júrý qajet. Óńirdegi turaqtylyq basty nazarda bolýy tıis. Jat aǵymdarmen kúres jumystary tolastamaý kerek. Jalpy alǵanda, Túrkistan - ilimniń, dinniń, tarıhtyń ortalyǵyna aınala bermek. Budan ózge, ımamdar babamyz Q.A.ıAsaýı týraly bilimderin jetildirip, azamattarǵa sol týraly túsindirý jumystaryn júrgizip otyrýy abzal. Sebebi, ıAsaýıdyń tarıhyn kesenege kelgen zııarat etýshilerdiń biri bilse, biri bile bermeıdi. Rýhanı azyq alýda halyq kóbine sizderge júginedi», - dedi Ómirzaq Estaıuly. 
Óz kezeginde ımamdar din salasyndaǵy atqarylyp jatqan jumystar týraly jáne birqatar máseleler men usynystaryn jetkizdi. QMDB tóraǵasynyń orynbasary, naıb múftı Alaý Ádilbaevtyń aıtýynsha, qazir basqarma 4 negizgi baǵyt boıynsha jumys isteıdi.
«Dinı basqarmanyń negizgi baǵyttary: ýaǵyz-nasıhat, oqý-aǵartý, qaıyrymdylyq, jat aǵymdarmen kúres jumystary. Máselen, «Árbir juma kúni barlyq meshitterde mýftııat bekitken taqyryp boıynsha ýaǵyz-nasıhat jumystary júredi. Imamdarymyz udaıy biliktilikterin arttyryp turady. Dinı basqarma qaıyrymdylyq sharalaryn jıi uıymdastyryp keledi. Máselen, Túrkistan oblysynda ótken jyly az qamtamasyz etilgen 12 otbasyǵa páter tabystaldy. Al, jat aǵymdarmen kúres boıynsha kópshilik qaýymǵa nasıhat tolastaǵan emes. Qoǵamdaǵy dinı turaqtylyqty nyǵaıtý maqsatynda óńirdegi meshitterde jáne túzetý mekemelerinde 2500-den astam kezdesý uıymdastyrylyp, onda 100 mynan asa adam qamtyldy», - dedi Alaý Shaıqymuly.
Sondaı-aq, jıyn barysynda óńirimizdiń keıbir eldimekenderinde mamandardyń jetispeýshiligi sezilip jatqany aıtyldy. Bul máseleni ımamdar áleýmettik máselelermen baılanystyrady.
Jıyndy qorytyndylaǵan aımaq basshysy atalǵan máselelerdi ońdy sheshý úshin tıisti sharalar qolǵa alynatynyn aıtty. ıAǵnı, ımamdarǵa páter jáne olarǵa jalaqy berý máselesi qaralmaq. Sondaı-aq, qaltaly azamattarǵa halyqqa qajetti áleýmettik nysandardy salyp berý de saýapty iske jatatyndyǵyn atap ótti.
