«Ómirbaıandyq kórkem fılm nege óz dárejesinde emes?» - baspasózge sholý
***
Aqsý qalasynyń Alǵabas aýylynyń tusyndaǵy jol burylysy arqyly Aqtoǵaı, Ertis aýdandaryna bara alasyz. Burylys bálenbaı jyldan beri oı-shuńqyrdan kóz ashpaı tur. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazeti búgingi sanynda jazyp otyr.
Basylymnyń atap ótýinshe, Alǵabas aýylymen qatar kórshi aýyldyń ákimi Jeńis Ábikenniń aıtýynsha, burylys tipti de jergilikti ákimdikterdiń quzyrynda emes. Burylys Ekibastuzǵa, Baıanaýylǵa, Astanaǵa baratyn jol ótetin aınalma kópirge taıaý jerde. Jarqyraǵan jaryq shamdary joq kópir túnde kórinbeıdi. Kópirdiń ár jaqqa qaraı joldar ótetin aınalasyna kúrdeli jóndeýdiń jyldar boıy jasalmaǵany kórinip tur. Ótken jyly bastalǵan Pavlodar - Astana jolynyń qurylysy dál osy aýyldyń tusynan ótedi. Qurylys jumystaryn júrgizýge qarjy joq pa, joldyń ekinshi baǵyty jabyq. Al, ákimderi bar, basqarma basshylary bar áli kúnge deıin aýyldarǵa alyp baratyn bul burylysty «sen jónde, men jóndemen» bir-birine siltep otyrǵan sııaqty. Aýyldaǵy úlken-kishi, kári-jastyń, bala-shaǵanyń amandyǵy - ákimderdiń mindeti. Myń shuńqyrly burylyspen aýyldarǵa avtobýstar, jekemenshik taksıler júretinin eskerý kerek. Qazir eki kúnniń birinde jol-kólik oqıǵalary bolyp jatady. Jaman aıtpaı jaqsy joq. Sondyqtan, Alǵabas aýylynyń janyndaǵy qaýipti burylysqa shuǵyl jóndeý qajet. Joldyń burylysy eki aýdan men Aqsý qalasyna ortaq.
«Biz habarlasqan Qanat Qashqırov basqaratyn oblystyq jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasy «bul burylys bizdiń jol emes, oblystyq mańyzy bar joldar qatarynda joq», dep shyqty. Jaraıdy delik, oı-shuńqyrly burylys pen alyp kópir Ersin Sarıev basqaratyn elimizdiń «Qazavtojol» AQ oblystyq fılıalyna qaraıtynyn bildik. Olaı bolsa, jyldar boıy kúrdeli jóndeý júrgizbeı «Qazavtojol» AQ qaıda qarap otyr?..» - deıdi maqala avtory. Maqala «Burylystaǵy jol qashan jóndeledi?» degen taqyryppen berilgen.
«Egemen Qazaqstannyń» búgingi sanynda « El men Elbasynyń abyroıy úshin qyzmet etý - mindet » degen taqyryppen Qyzylorda oblysynyń ákimi Qyrymbek Kósherbaevpen bolǵan suhbat berilip otyr.
«Qyrymbek Kósherbaev oblysqa kelgeli onyń tynym taýyp otyrǵanyn kórmedik. Bir kúni Aralda júrse, ekinshi kúni Jańaqorǵannyń bir aýylyn aralap qaıtqanyn estısiń. Qysqasy, ýaqyty mınýtyna deıin belgilenip qoıǵan. Elbasy senip tapsyrǵan aımaqtyń baıandy bolashaǵy úshin janyn aıamaı jumys isteýde. Qyzmetke alǵash kelgeninde qaramaǵyndaǵylarǵa «Men jumys barysynda ózimdi aıamaıtyn adammyn. Sondyqtan, sizderdi de aıaıdy dep oılamańyzdar» degenin estigen edik. Osy sózi ras bolyp shyqty», - deıdi suhbat avtory.
Al Joldaýǵa qatysty qoıylǵan suraqqa Q. Kósherbaev «Bıylǵy Joldaýda Elbasy el ıdeologııasynyń temirqazyǵyndaı etip alǵan «Máńgilik El» ıdeıasy barshamyzdy bir maqsatqa, ortaq múddege jumyldyratyn ulttyq uly uranǵa aınalýy tıis. Osydan árqaısymyz oı túıip, Tuńǵysh Prezıdentimiz aıtqandaı, qazaq eliniń, qazaq tiliniń máńgilik bolýyna aıanbaı eńbek etýimiz kerek. Elbasy belgilep bergen «Qazaqstan-2050» Strategııasy ulttyń uly baǵdary ekeni anyq. Elýlikti eńserdik, endi damyǵan otyz memlekettiń qataryna enýdi murat etip otyrmyz. Osy «Strategııany múltiksiz oryndap, emtıhannan múdirmeı ótý - ortaq paryz, abyroıly mindet», dep Elbasy ashyp aıtty. Endeshe osy ortaq maqsatqa jumylyp, aıanbaı atsalysýǵa Syr boıynyń halqy daıyn ekenin málim etkim keledi.
Taǵy bir aıtarym - Elbasynyń resmı májilisti, halyqqa Joldaýyn «súıikti halqym» degen júrekjardy tilegimen aıaqtaýy bolashaqqa degen úmitimizdi bekitip, senimimizdi arttyrady, el baqyty jolynda aıanbaı eńbek etip jatqan erdiń aqjarma tilegi árbir qazaqstandyqty qanattandyrdy degen senimdemin», - dep jaýap bergen.
***
Kıno - eń kerek tárbıe quraly. Ásirese, kitap oqýdy qajet etpeıtin tirshiliginiń deni teledıdar men ǵalamtorǵa baılaýly jastar qoǵamynda asa qajeti sanalatyn qural. Qazirde jas býynnyń Margaret Tetcher, Stıv Djobs, ıÝrıı Gagarın jáne taǵy basqaǵa uqsaǵysy keletini sol tulǵa haqynda ómirbaıandyq janrdaǵy fılmderdiń sátti shyǵýymen tyǵyz baılanysty bolsa kerek. Bul týraly «Aıqyn» gazeti «Ómirbaıandyq kórkem fılm nege óz dárejesinde emes?» atty maqalasynda jazyp otyr.
Basylymnyń jazýynsha, Qazaqstanda bıografııalyq kórkemsýretti fılmder jasaý úrdisi óz deńgeıinde emes deıdi mamandar. Ne sebepti? Bizde atalǵan taqyrypta týyndy jasaý úshin nege mán berý kerek? Osy suraqtar tóńireginde kıno salasy mamandarynyń birneshe pikirleri berilgen eken.
Máselen, rejısser Satybaldy Narymbetovtiń oıynsha, ómirbaıandyq taqyrypta kórkem fılm jasaý qazaq kıno salasy úshin asa qajet. «Ókinishke qaraı, qazir bul sala bizde aqsap turǵan jaıy bar. Eń basty sebep qarajattyń bolmaýyna baılanysty. 1 somǵa 10 somdyq dúnıe jasaı almaımyz ǵoı. Árıne, rejısserdiń talanty óte mańyzdy. Degenmen qarajat bolmaǵan jerde tek talantpen jaqsy týyndy jasaý múmkin emes», - deıdi ol.
***
«Ekspress K» gazetiniń jazýynsha, Aqtóbe qalasynda kelin jaǵy kúıeý balalaryn sotqa bergen. Sebebi jigit uzatýdan keıin qalyńdyǵyna úılenýden bas tartypty. Oblystyq sotta isteıtin jigit júrip júrgen qyzynyń aıaǵy aýyr bolyp qalǵan soń, úılenbek bolady. Qyzdyń ata-anasy 100-den astam qonaq shaqyryp, uzatý toıyn jasaǵan. Biraq bul qýanysh uzaqqa sozylmaǵan. Uzatý toıy ótkennen keıin jigit aınyp, qyzǵa úılenýden bas tartqan. Maqala «Isk - blagorodnoe delo» degen taqyryppen berilip otyr.
