Ómir boıy, aı saıyn 500 dollar syıaqy alatyn taǵy bir jazýshy anyqtaldy

None
ASTANA. QazAqparat – «Mecenat.kz» ádebı baıqaýy ekinshi maýsymynyń jeńimpazy anyqtaldy. Ótken jyldyń qyrkúıeginen bıylǵy mamyrǵa deıin 103 adam tirkelip, 58 roman júktelgen. Onyń ishinde qazaq tilinde jazylǵan QHR elinen qatysqan bir roman bar, dep habarlaıdy QazAqparat.

Uıymdastyrýshylardyń atap ótýinshe, bıyl baıqaýǵa usynylǵan týyndylardyń sapasy birshama jaqsarǵan, tehnıkalyq talaptarǵa qatysty tártip buzýshylyq aıtarlyqtaı azaıǵan.

Kásibı fılolog – rıderler ár shyǵarmany tolyqtaı oqyp shyǵyp, 5 baldyq júıemen baǵa berdi. Bul – alǵashqy irikteý. Ekinshi irikteýge tanymal jazýshylar Álisher Rahat pen Ilıa Odegov sýperrıder retinde qatysyp, qazaq tilindegi 8 roman, orys tilindegi 5 romandy oqyp, saraptap shyqty. Nátıjesinde úsh qazaq tilinde, úsh orys tilinde roman iriktelip alyndy.

Rıderler men sýperrıderlerdiń irikteý jumysyna eshkim aralasqan joq, uıymdastyrýshylar tolyqtaı anonımdilik saqtap, qaǵazǵa shyǵarylǵan týyndylardy oqýǵa daıyndap bergen.

Sonymen, myna shyǵarmalar oqyrmanǵa daýys berýge usynyldy:

1) «Ólgender qaıtyp keledi», avtory Turysbek Sáýketaev

2) «Úzilme, Úmit», avtory Gúlsara Dáýletqyzy Raıymqulova

3) «Taý asqandar», avtory Ǵanı Túrikmenbaıuly Jaqsybaev

4) «I dva bokala na stole», avtory Jangúl Amangeldiqyzy Baıdáýletova

5) «V ojıdanıı Kaırosa», avtory Kemen Qudaıbergenqyzy Baıjarasova

6) «PetroKok», avtory Murat Islıamuly Ývalıev

Al, oqyrmandar eń úzdik degen romanǵa 29 mamyr men 31 maýsym aralyǵynda saıt arqyly daýys berdi. Daýys berýde qandaı da bir quıtyrqy áreketterdiń aldyna alý úshin uıymdastyrýshylar ekinshi kezeńde tek qazaqstandyq uıaly telefon nómiri arqyly daýys berip, oqylǵan roman týraly óz pikirin qaldyrý talabyn qosty. Oqyrman shyǵarma týraly bos oryndy esepke almaǵanda 300 ben 500 sımvol aralyǵynda pikir qaldyrýy kerek. Bul pikirler moderatordyń tekserýinen ótip, jalǵan daýys jınaý, adamnyń ar-namysyna tıetin sózder men maǵynasyz pikirler alynyp tastaldy. Odan keıin shilde aıynda arnaıy tekserý toby ár tirkelgen nómirge habarlasyp, tek shynaıy daýystar ǵana esepke alyndy.

Qońyraý shalyp, daýys berýshilerdi tekserý nátıjesi mynadaı:

1. «Taý asqandar», avtory Ǵanı Túrikmenbaıuly Jaqsybaev

Óziniń daýys bergenin rastaǵan oqyrmandar sany: 407

Daýys bergenin rastamaǵan oqyrmandar sany: 311

Habarlasý múmkin bolmaǵan oqyrmandar sany: 448

2. «Ólgender qaıtyp keledi», avtory Turysbek Sáýketaev

Óziniń daýys bergenin rastaǵan oqyrmandar sany: 194

Daýys bergenin rastamaǵan oqyrmandar sany: 252

Habarlasý múmkin bolmaǵan oqyrmandar sany: 373

3. «Úzilme, Úmit», avtory Gúlsara Dáýletqyzy Raıymqulova

Óziniń daýys bergenin rastaǵan oqyrmandar sany: 79

Daýys bergenin rastamaǵan oqyrmandar sany: 38

Habarlasý múmkin bolmaǵan oqyrmandar sany: 82

Telefonmen habarlasyp, tekserý jumysy tolyqtaı vıdeoǵa túsirilgen jáne Qazaqstanda tirkelgen kez kelgen jazýshylar uıymyna tekserýge berýge múmkindik bar.

Tekserý nátıjesinde Ǵanı Túrikmenbaıuly Jaqsybaevtyń «Taý asqandar» romany baıqaý talaptaryna saı emes ekeni anyqtaldy. «Taý asqandar» romanynyń kólemi – 65 bet, al talap boıynsha roman 80 betten joǵary bolýy tıis jáne oqıǵa Qazaqstan jerinde bolýy kerek. Ádebı syılyqtyń negizin qalaýshy Erlan Askarbekovtyń qatelesip ketkenine baılanysty, 12 keglmen qaǵazǵa basylyp shyǵýy tıis roman 14 keglmen basylyp shyqqan. Sol úshin de rıderlerge oqýǵa usynylǵan. Sondyqtan da, bul romandy baıqaýdan shyǵarýǵa týra keldi.

Aıta ketsek, «Mecenat.kz» ádebı baıqaýynyń erejesi myna jerde jarııalanǵan.

Aldaǵy ýaqytta mundaı óreskel qatelikterge jol bermeý úshin «Erejege» mynadaı ózgerister enedi: romannyń kólemi bos oryndy eseptemegende 150 000 men 300 000 sımvol bolýy kerek.

Al, oqyrmandardyń daýys berý nátıjesinde Turysbek Sáýketaevtyń «Ólgender qaıtyp keledi» romany jeńiske jetti. Endi ol «Mecenat.kz» ádebı baıqaýynyń ІІ maýsymynyń jeńimpazy retinde ómir boıy aı saıyn 500 dollar syıaqy alyp otyrady.

«Mecenat.kz» jobasynyń maqsaty – qazaqstandyq kórkem ádebıetti damytý jáne kitap oqyrmandarynyń yntasyn arttyrý, jazýshylardyń kásibı deńgeıin kóterý jáne olardyń shyǵarmalaryn álemdik kitap naryǵyna shyǵarý. Mundaı formattaǵy syıaqy álemniń esh jerinde joq. Jobanyń metsenaty – belgili qazaqstandyq qarjyger jáne fılantrop Tımýr Rýslanuly Týrlov.

Baıqaýdyń úshinshi maýsymy 1 qyrkúıekte bastalady. Qoljazbalardy qabyldaý 2024 jylǵy 14 sáýirde keshkisin toqtatylady.

Eske salsaq, shyǵarmashylyq adamdaryna arnalǵan «Metsenat» syılyqaqysy byltyr paıda boldy. Onyń ıegeri aı saıyn ómiriniń aıaǵyna deıin 500 dollar kóleminde tólem alyp otyrady. Syıaqynyń negizin qalaýshy Erlan Asqarbekov QazAqparat tilshisine bergen suhbatynda mundaı syılyq táýelsiz Qazaqstan tarıhynda tuńǵysh ret ótkizilip otyrǵanyn aıtty.


Сейчас читают
telegram