Omıkron shtamy mýtatsııaǵa ushyrap, tez ózgeredi – atyraýlyq dáriger Tilepbergen Hamzın
Epıdemıolog-dáriger Tilepbergen Hamzın Atyraý qalasyndaǵy №4 emhanada jumys isteıdi.
Kópjyldyq eńbek ótili bar dárigerdiń pikirinshe, omıkron shtamynan keıin ásirese balalarda qabyný sındromdary paıdy bolýy múmkin.
«Bul shtamnyń tez taralatyny dúnıejúzi elderin alańdatyp otyr. Delta shtammymen salystyrǵanda, omıkron shtammynyń juqpalyǵy 5-10 esege joǵary ekeni anyqtaldy. Taǵy bir alańdatatyny, omıkron shtammynyń adam denesine enetin tikenekti aqýyzy bolady. Jańa shtamm mýtatsııaǵa ushyrap, jyldam ózgerip otyrady. Sol sebepten vırýsty juqtyrǵan adamnyń ókpe, tynys alý joldaryn zaqymdaıdy. Qan tamyrlary, júrek, búırek aýrýlaryna, júıke júıesine keri áserin tıgizedi», -deıdi Tilepbergen Hamzın.
Dárigerdiń aıtýynsha, maska taǵyp, adamdar kóp shoǵyrdanatyn oryndarǵa, saýda oryndaryna barmaǵan jón.
Únemi qoldy taza ustap, qonaq shaqyrmaý, ne qonaqqa barmaý sekildi qarapaıym saqtyq sharalary saqtaý kerek.
«Óıtkeni, jańa shtamm tumaý sekildi bastalyp, keıin adamnyń aǵzasynyń qatty aýyrýyna, tershendikke ákelip soqtyrady. Qazir jańa shtamnyń 20-39 jas aralyǵyndaǵy jastarǵa tez juǵatynyn baıqalyp otyr. Balalar bul shtammdy jeńil ótkeredi. Alaıda, aýyrǵan balada 2-3 aıdan keıin kóp júıeli qabyný sındromdary paıdy bolýy múmkin. Sondyqtan, qaýipti indetten qorǵanýdyń eń tıimdi ári jalǵyz joly – vaktsına alý», -deıdi epıdemıolog-dáriger Tilepbergen Hamzın.
Eske sala ketelik, buǵan deıin Ajar Ǵınııat Atyraýdaǵy Teńiz ken ornynda sanıtarlyq talaptardy kúsheıtýdi tapsyrǵan bolatyn.