Oljas Bektenov «Jasyl ekonomıkaǵa» kóshý jónindegi keńes otyrysyn ótkizdi
ASTANA. KAZINFORM – Úkimette Premer-mınıstr Oljas Bektenovtiń tóraǵalyǵymen «Jasyl ekonomıkaǵa» kóshý jónindegi keńestiń otyrysy ótti.
Úkimettiń baspasóz qyzmeti habarlaǵandaı, keńeste Prezıdenttiń ekologııalyq tepe-teńdikti saqtaý jáne elimizdiń turaqty ekonomıkalyq progresin qamtamasyz etý jónindegi tapsyrmalarynyń oryndalý barysy qaraldy. Almaty qalasy, Shyǵys Qazaqstan jáne Qaraǵandy oblystary ákimderiniń «jasyl ekonomıka»ındıkatorlaryna qol jetkizý jónindegi is-sharalar josparyn iske asyrý týraly baıandamalary tyńdaldy.
Negizgi ekologııalyq syn-qaterler, atap aıtqanda aýanyń lastanýy, qaldyqtardy basqarý jáne qorshaǵan ortaǵa teris áserdi azaıtý jáne basqa da sharalar qaraldy. Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń derekteri boıynsha elimizdiń 15 qalasynda aýanyń lastaný deńgeıi joǵary, onyń ishinde Almaty jáne Qaraǵandy qalalarynda bul kórsetkish «óte joǵary» deńgeıde.
Sondaı-aq Keńes otyrysyna sarapshylar: «Jasyl akademııa» ǵylymı-bilim berý ortalyǵynyń dırektory Baqyt Esekına, «Qazaqstannyń ekologııalyq uıymdary qaýymdastyǵy» ZTB basqarma tóraǵasy Aıgúl Soloveva, qazaqstandyq KazWaste qaldyqtardy basqarý qaýymdastyǵynyń atqarýshy dırektory Vera Mustafına qatysyp, sóz sóıledi.
Almatynyń ekologııalyq baǵdarlamasy
Almaty ákimi Erbolat Dosaev Premer-mınıstrge «jasyl ekonomıkaǵa» kóshý jónindegi is-sharalar josparyn iske asyrý barysy týraly baıandady. Qazirgi tańda aýanyń lastanýyn azaıtý, orman qoryn damytý, sý resýrstaryn tıimdi paıdalaný men qaldyqtardy basqarý, ESG-qaǵıdattaryn engizý jáne «jasyl» oblıgatsııalar shyǵarý boıynsha jumystar basym baǵyttar retinde aıqyndalǵan.
Mamandardyń esepteýi boıynsha, Almaty aglomeratsııasynda aýaǵa shyǵarylatyn zııandy zattardyń jalpy kólemi 225,2 myń tonnaǵa jetedi, onyń shamamen 84%-y megapolıstiń ózine tıesili. Qalada zııandy qaldyqtardyń eń kóp úlesin, ıaǵnı, 60%-yn avtokólikter, al 27%-yn ónerkásip kásiporyndary shyǵarady. Ákim Almatyda Atmosferalyq aýany qorǵaýdyń jańa erejeleri ázirlengenin, ol 2025 jyldyń birinshi toqsanynda Máslıhattyń qaraýyna usynylatynyn atap ótti. Olar jyljymaly jáne statsıonarlyq kózderdi qatań retteýge múmkindik beredi. Sonymen qatar JEO jańǵyrtý jumystary jalǵasýda. Nátıjesinde, aýaǵa taraıtyn zııandy zattar kólemi 93%-ǵa, ıaǵnı 37,3 myń tonnadan 2,7 myń tonnaǵa deıin tómendeıdi. 2026 jyly jylý kózi kómirden gazǵa aýysady dep josparlanǵan. Sondaı-aq jeke turǵyn úı sektoryn gazben qamtýǵa erekshe nazar aýdarylýda, búgingi tańda úılerdiń 99,4%-na tıisti ınfraqurylym tartyldy.
Almaty qalasynyń aýasyna avtokóliktiń teris áserin azaıtý maqsatynda 2024 jyldan bastap dızel otynymen jumys isteıtin qoǵamdyq kólikti satyp alýǵa tyıym salyndy. 2024 jyldyń qorytyndysy boıynsha trolleıbýs parki 100%-ǵa jańartyldy, avtobýs parkin jańǵyrtý 2025 jyly odan ári jalǵasady. Bul rette, 2024 jylǵy 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha elimizdegi elektromobılderdiń 58%-y nemese 7 875 birlikti quraıtyn eń kóp sany Almatyda tirkelgen.
Sondaı-aq Erbolat Dosaev Memleket basshysynyń «Almaty – baq-qala» mártebesin jandandyrý jónindegi tapsyrmasyn oryndaý aıasynda júrgizilip jatqan jumystar týraly baıandady. 2030 jylǵa deıin 2,5 mln jasyl jelek otyrǵyzý jónindegi jol kartasyna sáıkes, 2023-2024 jyldar kezeńinde megapolıste 643 myń aǵash kósheti otyrǵyzyldy. Sonymen qatar Jasyl jelekterdi qorǵaý men kútip-ustaýdyń jańa erejelerine sáıkes, sýarý júıesin mindetti túrde júrgizý normasy engizildi. Osynyń nátıjesinde 2 jyl ishinde 500 km avtosýarý jáne tamshylatyp sýarý jelileri ornatyldy.
Sapaly sýmen jabdyqtaýdy qamtamasyz etý úshin 2024 jyly jalpy qýaty táýligine 54,3 myń m3 bolatyn jańa sý kózderi paıdalanýǵa berildi. Sondaı-aq 2025 jyly tolyǵymen aıaqtaý josparlanyp otyrǵan turmystyq qatty qaldyqtardy jınaý ınfraqurylymyn jańǵyrtý barysy týraly da baıandaldy. Almaty ákimi Erbolat Dosaev qytaılyq Shanghai SUS Environment Co. Ltd kompanııasymen birlesip qýaty táýligine 2 myń tonnaǵa deıin qaldyqtardy energetıkalyq kádege jaratý zaýytyn salý josparlanyp otyrǵanyn atap ótti.
Shyǵys Qazaqstan oblysy: jańartylatyn energııa kózderin damytý jáne qaldyqtardy basqarý júıesin jańǵyrtý
«Jasyl ekonomıkaǵa» kóshý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalar týraly Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi Ermek Kósherbaev baıandady. Óńirde 2030 jylǵa deıin jalpy qýaty 74,3 MVt bolatyn 5 GES salý josparlanǵan. Búgingi tańda oblysta qýaty 1,6 GVt bolatyn 8 energııa óndirýshi uıym jumys isteıdi, jańartylatyn energııa kózderi jalpy kólemniń 4%-yn alady. Sý resýrstaryn basqarýǵa qatysty búgingi tańda egin alqaptarynyń 856 myń gektary tamshylatý ádisimen sýarylady.
2024 jyly halyqty turaqty túrde sýmen qamtamasyz etý úshin quny 15,4 mlrd teńgeni quraıtyn 26 jobanyń 11-i iske qosyldy, 15 joba boıynsha jumystar 2025 jyly jalǵasady. Aýyl turǵyndarynyń 98,3%-y úshin taza aýyz sýmen qamtamasyz etetin 220 shaqyrymnan astam sý qubyry jelileri salyndy jáne jańǵyrtyldy.
Ermek Kósherbaev qaldyqtardy basqarý júıesin jaqsartý boıynsha júrgizilip jatqan jumystarǵa nazar aýdardy. Óńirde jyl saıyn 145 myń tonna turmystyq qatty qaldyqtar túziledi, onyń 22%-y qaıta óńdeledi. 2025 jyly jylyna 36 myń tonna qaldyqty suryptaýǵa, jylyna 10 myń tonna taýarlyq bıtým men 10 myń tonna bıootyn alýǵa múmkindik beretin jańa jobany iske qosý josparlanyp otyr. Aýanyń lastaný deńgeıin tómendetý maqsatynda birqatar joba iske asyryldy.
Zamanaýı tehnologııalardy engizýdiń arqasynda 25 jyl ishinde «Qazmyrysh» iri kásipornynyń shyǵaryndylary 4 eseden astamǵa qysqardy. Búgingi tańda taý-ken metallýrgııa kásiporny kúkirt qyshqyly zaýytynyń qaldyq gazdaryn tolyq tazartý qondyrǵysy qurylysyn bastady, bul atmosferaǵa bólinetin kúkirt dıoksıdi kólemin 1,6 myń tonnaǵa azaıtýǵa múmkindik beredi. Sondaı-aq óńirdegi óndiris oryndary, sonyń ishinde Qazmyrysh, ÚMZ, Óskemen JEO, Buqtyrma tsement kásiporny emıssııa monıtorınginiń avtomattandyrylǵan júıelerimen jabdyqtalǵan.
Ekologııalyq jaǵdaıǵa qoǵamdyq baqylaýdy júzege asyratyn «Óskemen tynysy» ekologııany qorǵaý bıýrosy jumys isteıdi. Jalpy, sońǵy jyldary oblys ortalyǵynda zııandy zattar kólemi 5,2 myń tonnaǵa nemese 9,5%-ǵa tómendegen.
Qaraǵandy oblysy: shyǵaryndylardy azaıtý jáne orman alqaptaryn kóbeıtý
Qaraǵandy oblysynda aýaǵa shyǵarylatyn zııandy qaldyqtar kólemin azaıtý baǵytynda júıeli jumystar júrgizilip keledi. Ákim Ermaǵanbet Bólekpaev 2024 jylǵy 9 aı qorytyndysy boıynsha 2023 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda olardyń kólemi 14,5 myń tonnaǵa azaıǵanyn baıandady. Jeke sektorlardy kógildir otynmen qamtý jumystary jalǵasýda. 7 621 úıge gaz taratý jelileri salynyp, 3 573 úı qosyldy. Óńirdegi iri 10 kásiporynda emıssııa monıtorınginiń avtomattandyrylǵan júıesi ornatylǵan.
Qaldyqtardy basqarý boıynsha alǵa qoıylǵan mindetterdi eskere otyryp, úsh jyldyq perspektıvada Balqash, Abaı, Qarqaraly qalalarynda jáne Buqar jyraý, Shet, Nura aýdandarynda suryptaý jelisi bar 6 turmystyq qatty qaldyqtar polıgonyn salý josparlanýda. 2024 jyldyń 9 aıynda oblys boıynsha túzilgen qaldyqtardyń kólemi 258,8 myń tonnany qurady, onyń ishinde qaıta óńdelgen qaldyqtardyń úlesi 55%-ǵa jetti. Ermaǵanbet Bólekpaev orman alqaptaryn kóbeıtý boıynsha jospardyń oryndalýy men nysanaly kórsetkishterge qol jetkizý týraly baıandady. Bir ǵana «Taza Qazaqstan» aktsııasy aıasynda búginde Qaraǵandyda 42 myń aǵash otyrǵyzyldy. Sý resýrstaryn basqarý salasyndaǵy jumystardyń nátıjeleri atap ótildi. Máselen, 2 sý qoımasyna kúrdeli jóndeý jumystary aıaqtaldy, Toǵyzqudyq, Tıhonovka, Jastilek bógetterin jáne Tańatbaı sý qoımasyn rekonstrýktsııalaý boıynsha 4 joba ázirlenip jatyr.
2024 jyly sý únemdeý tehnologııalaryn qoldanatyn sýarmaly jer kólemi 4,9 myń gektarǵa artyp, 35,2 myń gektarǵa jetti. Energııa tıimdiligin arttyrý úshin oblystaǵy 4 elektr stantsııasynda jańa 3 qazandyq pen 4 týrbınany iske qosý josparlanyp otyr.
Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Erlan Nysanbaev ónerkásiptik shyǵaryndylardy baqylaý maqsatynda «Qorshaǵan orta jáne tabıǵı resýrstardyń jaı-kúıi týraly ulttyq derekter banki» aqparattyq júıesine derekterdi onlaın berý arqyly avtomattandyrylǵan monıtorıng júıesin engizý jumystary júrgizilip jatqanyn aıtty. Búgingi tańda júıeni paıdalanýǵa mindetti 91-shi kásiporynnyń 68-i ornatqan. Monıtorıng emıssııalar deńgeıin onlaın baqylaýǵa jáne tehnologııalyq rejımnen aýytqýlarǵa ýaqtyly jaýap berýge múmkindik beredi. 2025 jyldan bastap iri kásiporyndardy keshendi ekologııalyq ruqsattarǵa kóshý jáne eń úzdik qoljetimdi tehnologııalardy engizý sheńberinde 2035 jylǵa qaraı shyǵaryndylar kólemin 300 myń tonnadan astamǵa azaıtý kútiletini atap ótildi.
Aldaǵy 10 jylda ERG kompanııalar toby qatty bólshekter shyǵaryndylaryn 56%-ǵa, tógindilerdi 30%-ǵa, sý tutyný kólemin 33%-ǵa azaıtýǵa, óndiris qaldyqtarynan alynǵan qaıtalama materıaldardy óńdeýge jáne satýǵa 228 mlrd teńge bólýdi josparlap otyr. Sondaı-aq jıyn barysynda shaqyrylǵan sarapshylar sóz aldy. KazWaste qaldyqtardy basqarý jónindegi qazaqstandyq qaýymdastyqtyń atqarýshy dırektory Vera Mustafına kómirtekti beıtaraptyq máselesin ózektendirdi. «Qazaqstannyń ekologııalyq uıymdary qaýymdastyǵy» ZTB basqarma tóraǵasy Aıgúl Soloveva megapolısterdegi mıkromobıldilikti damytý, atap aıtqanda, veloshabandozdar úshin ınfraqurylym qurý máselesin kóterdi.
Premer-mınıstr Oljas Bektenov sarapshylar qaýymdastyǵy tarapynan aıtylǵan usynystardy pysyqtap, «jasyl ekonomıkaǵa» kóshý boıynsha birlesken jumysty kúsheıtýdi tapsyrdy. Halyqtyń ómir súrý sapasyn jaqsartý úshin ekologııalyq máselelerdi sheshýdiń mańyzdylyǵy atap ótildi.
- Memleket basshysy aldymyzǵa «jasyl ekonomıkaǵa» kóshý mindetin qoıdy. Bul – tek ekologııalyq turaqtylyq máselesi emes, sonymen birge, uzaqmerzimdi ekonomıkalyq damý máselesi. Biz el turǵyndaryna óndiristik faktorlarynyń keri áserin azaıtý arqyly ınnovatsııalyq tehnologııalardy engizýge, salanyń serpindi ósýine jaǵdaı jasaýymyz kerek, - dep atap ótti Oljas Bektenov.
Premer-mınıstr ákimdikterge múddeli ortalyq memlekettik organdarmen birlesip, «jasyl ekonomıka» ındıkatorlaryna qol jetkizý jónindegi is-sharalar josparynyń sapaly ári ýaqtyly oryndalýyn qamtamasyz etýdi tapsyrdy.
Otyrys barysynda atom jáne sýtegi energetıkasyn damytý perspektıvalary da qarastyryldy.
Premer-mınıstr polıtsııa kez kelgen, tipti kishigirim quqyq buzýshylyqtarǵa birden den qoıýy tıis ekenin aıtqan bolatyn.