Oljas Bektenov Atyraý oblysyndaǵy munaı-gaz hımııasy sektorynyń kásiporyndaryna bardy
ATYRAÝ. KAZINFORM — Atyraý oblysyna jumys sapary barysynda Premer-Mınıstr Oljas Bektenov óńir ónerkásibiniń damýymen tanysty. Indýstrıaldy kompanııalarǵa, munaı-gaz hımııasy sektorynyń kásiporyndaryna bardy. Prezıdenttiń tereń óńdeýge kóshý jáne ónimniń ishki qunyn arttyrý arqyly eksporttyń shıkizattyq baǵytynan bas tartý jáne ekonomıkany ártaraptandyrý jónindegi tapsyrmasynyń oryndalýy tekserildi.
Atyraý oblysy elimizdiń munaı-gaz hımııasy salasyndaǵy jetekshi óńiri. Munda munaı qorynyń 80%-na deıin shoǵyrlanǵan, Teńiz ben Qashaǵan iri ken oryndary ornalasqan. Qashaǵanda qazirgi ýaqytta jobalyq qýaty jylyna shamamen 1 mlrd tekshe metr bolatyn «GPC INVESTMENT» JShS gaz óńdeý zaýytyn salý boıynsha iri ınvestıtsııalyq joba iske asyrylýda. Úkimet basshysyna shıki gazdy qaıta óńdeýdiń ulttyq baǵdarlamasy aıasynda jumys júrgizilip jatqany baıandaldy. Búgingi tańda qurylys-montajdaý jumystary 11%-ǵa aıaqtaldy, bul rette nysannyń jalpy daıyndyǵy 23%-ǵa jetedi.
Oljas Bektenov QazaqGaz kompanııasy qatarlyq ınvestorlarmen birlesip júzege asyryp jatqan jobanyń mańyzyn atap ótti. Zaýytty paıdalanýǵa berý elimizdiń óńirlerine qosymsha gaz kólemin jiberýge múmkindik beredi. Úkimet basshysy Energetıka mınıstrligi men QazaqGaz-ǵa kásiporyn qurylysynyń qarqynyn jedeldetip, 2026 jyldyń sońyna deıin aıaqtaýdy tapsyrdy.
Sondaı-aq Premer-Mınıstrge munaı-gaz salasyndaǵy iri kásiporyndardyń biri North Caspian Operating Company (NCOC) kompanııasynyń Qashaǵan ken ornynan zaýytqa shıkizatty tasymaldaýdy qamtamasyz etetin qubyr salý jobasyn iske asyrý jónindegi jospary týraly málemet berildi. Máselen, búgingi tańda NCOC QazaqGaz-ben birlesip jylyna 700 myń tonnaǵa deıin suıytylǵan kómirsýtekti gazdy naryqqa jetkizý boıynsha jumys istep jatyr. Sonymen birge jylyna 1 mlrd tekshe metr gaz tasymaldaýdy qamtamasyz etetin qubyr ınfraqurylymynyń qurylysyn aıaqtaýda. Óz kezeginde, Faza 2A jobasy jylyna 2,5 mlrd tekshe metr, al Faza 2B – 6 mlrd tekshe metr gaz tasymaldaýdy kózdeıdi. Іske asyrylyp jatqan jobalar Qazaqstanda ishki gaz jetkizilimderin ulǵaıtýǵa baǵyttalǵan.
Oljas Bektenov «Kazakhstan Petrochemical Industries Inc.» JShS (KPI) polıpropılen óndirý zaýytynda boldy. Integratsııalanǵan gaz hımııasy kesheni – Teńiz ken ornynan shıkizatty qaıta óńdeý boıynsha qýaty jylyna 500 myń tonna polıpropılendi quraıtyn elimizdegi alǵashqy joba. Zaýyt iske qosylǵan sátten bastap 341,4 myń tonna túıirshikti polıpropılen óndirildi.
Úkimet basshysyna kásiporyn 2022 jyly iske qosylǵan sátten bastap Qazaqstanda polıpropılen quny turaqty túrde – zaýyt jumysynyń bastapqy kezeńindegi tonnasyna 650 myń teńgeden qazirgi 450 myń teńgege deıin tómendegeni baıandaldy. Búgingi tańda, Market Report málimetine sáıkes, bul Reseımen salystyrǵanda eń tómengi soma, onda baǵa tonnasyna $1 280 jetedi, Belarýste – $1 295, Ózbekstanda – $1 090. Zaýyttyń negizgi mindeti – ishki qajettilikti qamtý. Máselen, 2022 jyly Qazaqstannyń polıpropılen naryǵynyń qurylymyndaǵy KPI kásipornynyń úlesi 2%-dy qurady, bul rette ımport 63%-ǵa jetti. Bıylǵy ekinshi toqsanǵa qaraı araqatynas ózgerdi: zaýyt úlesi 25 esege jýyq ósip, 49%-dy qurady, ımport 22%-ǵa deıin tómendedi. Ótken 6 aıda KPI 133 myń tonna ónim óndirdi, 2025 jylǵa arnalǵan jospar – 507 myń tonna polıpropılen. Qazaqstandyq kásiporyn óndiris qýaty jóninen Ózbekstan óndirisinen 5 ese (100 myń tonna), Túrkııadan – 3,5 ese (144 myń tonna), Túrikmenstannan – 3 ese (171 myń tonna), Ázerbaıjannan – 2,7 ese (180 myń tonna) alda.
«Іshki naryqqa ónimdi tómengi baǵamen ótkizýdi qamtamasyz etýge umtylýymyz kerek. Bizdiń basty mindetimiz – otandyq óndirýshilerdi qoldaý. Sizderdiń ónimderińiz arqyly shaǵyn jáne orta kásiporyndardyń odan ári damýy mańyzdy. Sondyqtan daıyn ónimdi birinshi kezekte ishki naryqqa jóneltý kerek, qolda bar artyǵy eksportqa jiberilýi tıis. Bul saıasatty qatań júrgizý qajet, sebebi KPI kásiporny el ekonomıkasyn damytýda mańyzdy ról atqarady», — dep atap ótti Oljas Bektenov.
Zaýytta shıkizat tereń óńdeýden ótedi. Qurylys, medıtsına, avtomobıl jasaý, azyq-túlik jáne toqyma ónerkásibi salalarynda taptyrmaıtyn 10 polıpropılen markasy óndirisi jolǵa qoıylǵan.
Polıpropılen óndiretin kásiporyndy aralaý aıasynda Úkimet basshysyna «Dossor – Atyraý» avtojolyn qaıta jańartý jobasy tanystyryldy. Uzyndyǵy 86 km respýblıkalyq mańyzy bar «Aqtóbe – Atyraý – Astrahan» magıstraliniń ýchaskesin 4 jolaqqa deıin keńeıtý usynylyp otyr. KPI zaýytynda shyǵarylatyn polıpropılen beriktikti arttyrý jáne jalpy paıdalaný sapasyn jaqsartý úshin jol qurylysynda qoldanylady. Osylaısha, zaýyt ónimderin qurylys ındýstrııasynda da keńinen qoldaný josparda bar.
Atyraýda Premer-Mınıstr munaı óńdeý zaýytynyń qazirgi jaǵdaıymen jáne damytý josparymen tanysty. Jobalyq qýaty jylyna 5,5 mln tonnany quraıtyn Atyraý munaı óńdeý zaýytynda (AMÓZ) búginde munaı ónimderiniń 35-ke jýyq túrin shyǵarady. Bıylǵy 7 aıda shıkizatty qaıta óńdeý kólemi 3,4 mln tonnany qurady.
Úkimet basshysy AMÓZ-de hosh ıisti kómirsýtekter óndirý men munaıdy tereń óńdeýdiń tehnologııalyq protsesimen tanysty. Bul keshender 2003-2018 jyldar aralyǵynda úsh satyly jańǵyrtý barysynda salyndy, ol benzol men paraksılol óndirisin iske qosýǵa, otyn sapasyn K4/K5 ekologııalyq sanatyna deıin jetkizýge, qaıta óńdeý tereńdigin 90%-ǵa deıin arttyrýǵa múmkindik berdi. Aldaǵy kúzgi dala jumystaryn eskere otyryp, Úkimet basshysy aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerge dızel otynyn turaqty óndirýdi jáne tıep-jóneltýdi tolyq kólemde qamtamasyz etýdi tapsyrdy.
«Jartyjyldyq qorytyndysy boıynsha munaı óndirýdiń 1,6%-ǵa tómendegenin kórip otyrmyz. Sonymen qatar bizde ekonomıkanyń basqa salalarynda ósim bar. Óńdeý ónerkásibinde turaqty ósim saqtalýda, 6 aıdyń qorytyndysy boıynsha kórsetkish 5,1% deńgeıinde. Qurylys jumystarynyń kólemi 8,6%-ǵa, kólik jáne qoımalaý – 7,3%-ǵa, aqparat pen baılanys 8,7%-ǵa artty. El ekonomıkasy shıkizatqa táýeldilikten aryla otyryp, óńdeý ónerkásibine basymdyq bere otyryp damýy tıis», — dep atap ótti Oljas Bektenov. Óńdeý ónerkásibi salalarynda óndiristiń mashına jasaýda 9,4%-ǵa, metall buıymdaryn óndirýde – 30,3%-ǵa, hımııa ónerkásibinde – 5,3%-ǵa ósýi qamtamasyz etildi.
Sondaı-aq Premer-Mınıstrge munaı óńdeý zaýytyn odan ári jańǵyrtý jospary tanystyryldy. Ekologııalyq máselelerge – aýaǵa, jer asty sýlaryna, flora men faýnaǵa áserin azaıtýǵa erekshe kóńil bólindi. Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha ázirlengen «Tazalyq» jobasy sheńberinde mehanıkalyq tazartý qurylystary men normatıvti túrde tazartylǵan aǵyndy sýlarǵa arnalǵan arnany rekonstrýktsııalaý, sondaı-aq býlaný alańdaryn rekýltıvatsııalaý kózdelgen. Búginde jumystyń bir bóligi aıaqtaldy. Qaıta qurý nátıjesinde sarqyndy sýlardy tazartý tıimdiligi 96%-ǵa jetti, munaı ónimderiniń mólsheri 25 mg/l-den aspaıdy. Býlaný alańynda 431 ga jer qalpyna keltirildi. Jalpy óńirde munaı óńdeý jumystaryn damytýdy eskere otyryp, ekologııalyq jaǵdaıdy turaqtandyrý boıynsha keshendi sharalar qabyldanyp jatyr, dep baıandady Atyraý oblysynyń ákimi Serik Shápkenov. Atap aıtqanda, tazartý qurylystary rekonstrýktsııalandy, 2025 jylǵa qaraı qoqys polıgondary tolyǵymen sanıtarlyq talaptarǵa sáıkes keltiriletin bolady.
Úkimet basshysy «Jigermunaıservıs» zaýytynda bolyp, óńirdegi mashına jasaý salasynyń damý qarqynymen tanysty. Búginde oblystyń óńdeý ónerkásibiniń úlesi shamamen 10%-dy quraıdy. Bul rette mashına jasaý salasy jergilikti erekshelikti eskere otyryp, negizinen munaı-gaz qyzmetine arnalǵan taýarlar men qyzmetterdi usynady.
«Jigermunaıservıs» – elimizdegi munaı óndirý men qaıta óńdeýge arnalǵan ınnovatsııalyq ónim óndiretin negizgi kásiporyndardyń biri, sondaı-aq burǵylaý qyzmeti boıynsha kóshbasshy. Damýdyń perspektıvaly baǵyty – taý-ken sektoryndaǵy kásiporyndarǵa arnalǵan qural-jabdyqtar shyǵarý. Búginde zaýyt burǵylaý-jarý jumystaryna arnalǵan burǵylaý quraldary óndirisin iske qosty, dep habarlady «Jigermunaıservıs» dırektory Eldar Baıbolov.
Kásiporyn servıstik, metall kesý, ustalyq, dánekerleý jabdyqtaryn, 10 myń joǵary bilikti qyzmetkerdi qosa alǵanda, qýatty óndiristik áleýetke ıe. Osyǵan baılanysty Oljas Bektenov naryqtyń ishki qajettiligin óteý úshin óndiristi keńeıtip, qýatyn arttyrý keregin atap ótti.
