Oljas Bektenov Aqmola oblysynyń jylý berý maýsymyna daıyndyq barysyn tekserdi
ASTANA. KAZINFORM - Premer-Mınıstr Oljas Bektenov Aqmola oblysyna jumys sapary aıasynda Prezıdenttiń elektrmen jabdyqtaý jáne jylý kommýnıkatsııa jelilerin jańǵyrtý jáne olardyń tozý deńgeıin tómendetý jónindegi tapsyrmalarynyń oryndalýyn, sondaı-aq kommýnaldyq ınfraqurylym nysandarynyń jylý berý maýsymyna daıyndyq barysyn tekserdi.
Úkimet basshysy Stepnogorsk JEO-nyń búgingi jaǵdaıymen tanysty. 1966 jyly paıdalanýǵa berilgen nysan búginde qalanyń turǵyn úı sektory men kásiporyndaryn, sondaı-aq Zavodskoı kentin jylý jáne elektr energııasymen qamtamasyz etedi.
Premer-Mınıstrge Aqmola oblysynyń kommýnaldyq ınfraqurylymynyń jylytý kezeńine daıyndyǵy týraly baıandaldy. Búgingi tańda qazandyqtardyń daıyndyǵy 99%-dy quraıdy, bilim berý nysandary, medıtsınalyq mekemeler, turǵyn úıler tekserildi. Barlyq áleýmettik ınfraqurylym jylytý maýsymyna tolyǵymen daıyn. JEO-da kúzgi-qysqy maýsymǵa qajetti otyn qoryn daıyndaý kestege sáıkes júrgizilip jatyr.
Bıyl Stepnogorsk qalasynyń jylý jelilerin jóndeýge Úkimet rezervinen 2,7 mlrd teńge bólindi. Uzyndyǵy 11,3 shaqyrym ýchaskede qurylys-montaj jumystary aıaqtaldy. Sonymen qatar Stepnogorsk energetıka kesheniniń menshik ıesi ınfraqurylym men kommýnıkatsııa nysandaryn jańǵyrtýǵa 7,9 mlrd teńge bóldi. 4 týrbınany jóndeý jumystary aıaqtaldy, qazandyqtardy rekonstrýktsııalaý jalǵasýda, josparlanǵan 2,6 km jylý jelileriniń 1,6 shaqyrymyna montajdaý jumystary júrgizildi.
Júrgizilip jatqan jumystar JEO jabdyqtarynyń tozýyn 65,6%-dan 61,9%-ǵa deıin, magıstraldy jelilerdiń tozýyn qazirgi 80,7%-dan 70%-ǵa deıin tómendetýge múmkindik beredi. Alaıda, áli de birqatar túıtkildi máseleler bar, dep atap ótti energetıka mınıstri Almasadam Sátqalıev.
«Energııa kózderin jańartýǵa qarajat salý men qolǵa alynǵan sharalar tozýdy birtindep azaıtady. Degenmen, tutyný kóleminiń artýyn eskerek, irkilis bolý qaýpi áli de bar. Turaqty sapaly energııamen jáne jylýmen qamtamasyz etý úshin balamaly kózder qurý qajet. Halyq qajettiligin óteý jáne jańa kásiporyndardy iske qosýdy qamtamasyz etý maqsatynda atom energetıkasyn damytý tıimdi sheshim bolmaq», — dep baıandady Almasadam Sátqalıev.
Qazaqstanda jumys istep turǵan stansalardyń tozý deńgeıi joǵary – 70%-ǵa deıin jetedi. Elimizde elektr energııasyn tutyný jyl saıyn 3%-ǵa ósýde. Energetıka mınıstrliginiń boljamyna sáıkes, 2035 jylǵa qaraı Qazaqstanda elektr energııasyn tutyný saǵatyna 152,4 mlrd kVt jetedi dep kútilýde. Bul rette, qoldanystaǵy elektr stansalary saǵatyna tek 135 mlrd kVt qamtamasyz ete alady.
Premer-Mınıstr ınfraqurylymdy aıtarlyqtaı jańǵyrtý qajettigin atap ótti.
«Prezıdent óz Joldaýynda turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq júıesin jańǵyrtý boıynsha jeke joba ázirleýdi tapsyrǵanyn bilesizder. Bul – 2029-2030 jyldarǵa deıin jalǵasatyn aýqymdy baǵdarlama. Munda mańyzdy jumys atqarylýy tıis. Tarıf, tabıǵı monopolııalar sýbektileriniń qarajaty, bıýdjet, qaryz qarajaty esebinen shamamen 10 trln teńge qarjy talap etiledi. Jumystar keshendi túrde júrgiziletin bolady. Biz elimizde TKSh júıesiniń qandaı kúrdeli jaǵdaıda turǵanyn túsinemiz. Menshik ıeleri de, jergilikti bılik te, Úkimet te bul iske asa jaýapkershilikpen qaraýy qajet.
Úkimettiń basty mindeti – turǵyndarǵa qolaıly jaǵdaı jasaý. Bizde jalpy el boıynsha elektr energııasyn tutyný shamamen 17 GVt quraıdy, al biz tek 16 GVt óndiremiz. ıAǵnı, biz energııa tapshylyǵy bar elmiz, kórshiles elderden elektr energııasyn satyp alýǵa májbúrmiz. Tozyǵy jetken jelilerdi qalpyna keltirip qana qoımaı, turaqty energetıka júıesin qurýymyz kerek», — dep atap ótti Oljas Bektenov.
Halyq 6 qazanda ótetin referendýmda qoldaý bildirse, qaýipsizdik deńgeıi joǵary atom elektr stansasy salynyp, elimizdegi energııa tapshylyǵy máselesi sheshiledi ári energetıkalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etetin bolady.
